Autor: Kõrvetised, depressiooninähud, aju-udu, südame- ja uneprobleemid, krooniline põletik, ärritunud sool võivad seostuda uitnärvi halva tööga.
Inimese keha on nutikas süsteem. Iga hingetõmme, südamelöök ja seedeliigutus toimub enamasti ilma, et me sellele mõtleksime. Selle “autopiloodi” üks olulisemaid juhte on uitnärv (ladina keeles nervus vagus).
Uitnärv on kõige pikem kraniaalnärv, mis algab ajutüvest ja liigub läbi kaela südamesse, kopsudesse, maksa, seedetrakti ja teistesse elunditesse. Ta on keskne osa parasümpaatilisest närvisüsteemist, mis vastutab keha rahunemise, taastumise ja seedimise eest.
Lihtsustatult:
- sümpaatiline närvisüsteem = “võitle või põgene”
- parasümpaatiline närvisüsteem = “puhka ja taastu”
ja uitnärv on selle teise peamine käivitaja.
Mis juhtub siis, kui uitnärv ei tööta hästi?
Kui uitnärvi aktiivsus on madal, jääb keha liiga tihti “häireseisundisse”. See ei tähenda alati äkilist haigust – sagedamini tekivad pikaajalised, hajusad kaebused, mida on raske ühe põhjusega siduda.
Kui nervus vagus töötab halvasti, siis …
Süda ja vereringe
- kõrgem puhkeoleku pulss
- madal südame löögisageduse varieeruvus (HRV)
- suurem südame-veresoonkonna haiguste risk
Seedimine
- kõrvetised, aeglane seedimine
- ärritunud soole sündroom
- puhitus, iiveldus, kõhuvalu
Põletik ja immuunsus
- krooniline madala põletiku tase
- aeglasem paranemine
- suurem risk autoimmuunsete ja ainevahetushaiguste tekkeks
Uitnärvi halva töö mõjud vaimsele tervisele
Stress ja ärevus
- keha ei “lülitu välja”
- pinge püsib ka pärast stressi möödumist
- raskused lõõgastumise ja uinumisega
Meeleolu ja energia
- suurem depressioonirisk
- väsimus, “udu peas”
- seedimise ja une probleemid süvendavad meeleoluhäireid
Keskendumine ja otsustamine
- madalam tähelepanuvõime, kehvem mälu
- kehvem eneseregulatsioon
- rohkem impulsiivseid reaktsioone
Hea uudis: uitnärvi saab treenida
Erinevalt paljudest teistest närvidest reageerib uitnärv väga hästi elustiilimuutustele. Enamasti ei ole vaja ravimeid ega seadmeid – järjepidevad väikesed harjumused töötavad kõige paremini.
1. Hingamine – kõige kiirem mõju
Sügav, aeglane hingamine aktiveerib uitnärvi otse. Joogaga tegelemine võib ka aidata.
Praktiline harjutus (4–7–8):
- hinga nina kaudu sisse 4 sek
- hoia hinge 7 sek
- hinga aeglaselt välja 8 sek
→ 3–4 ringi, 1–2 korda päevas, aga mitte autojuhtimise ajal!!!
2. Regulaarne liikumine
Eriti tõhusad on:
- tempokas kõnd
- rattasõit
- ujumine
- tantsimine
Eesmärk:
~150 minutit mõõduka intensiivsusega liikumist nädalas + 2 jõutreeningut
Liikumine ei “kuluta” närvisüsteemi – vastupidi, see õpetab kehale, kuidas stressist tagasi rahuseisundisse tulla.
Ühtlasi näitavad need teadmised, miks on oluline planeerida linnu ja asulaid nii, et jalgsi ja rattaga liikumine, kontakt loodusliku ehk võimalikult “metsiku” keskkonnaga ning inimeste omavaheline otsesuhtlemine oleks soodustatud.
3. Külmastimulatsioon (kasutada mõõdukalt)
- külma veega näo loputamine
- lühike jahe dušš
See aktiveerib parasümpaatilist närvisüsteemi.
⚠️ Ei pea olema ekstreemne ega pikk.
4. Meelte rahustamine
- meditatsioon
- teadvelolek
- aeg looduses
Isegi 5 minutit vaikset hingamise jälgimist päevas annab närvisüsteemile signaali, et oht on möödas.
5. Sotsiaalne kontakt
Uitnärv on tihedalt seotud:
- turvatundega
- kuuluvusega
- empaatiaga
Naer, tänulikkus, soe vestlus – need ei ole “pehmed teemad”, vaid otsesed närvisüsteemi regulaatorid.
Imeravimeid pole
Sotsiaalmeedias levib palju “uitnärvi taastamise” lubadusi. Tasub olla kriitiline.
❌ Tugev kaela- või kõrvamassaaž
Võib anda lõõgastuse tunde, kuid otsene närvi “stimuleerimine” survega võib hoopis ärritada.
❌ Oomega-3 ja probiootikumid kui uitnärvi stimulaatorid
Kasulikud teatud juhtudel, kuid puuduvad tõendid, et need otseselt uitnärvi toonust tõstaksid.
Meditsiiniline sekkumine on vajalik harvadel juhtudel
Raskete ja ravile allumatute depressioonide korral kasutatakse uitnärvi elektrilist stimulatsiooni, kus seade implanteeritakse kirurgiliselt.
See ei ole igapäevane lahendus ega “biohäkk”, vaid väga spetsiifiline ravimeetod kindlate näidustustega.
Mida meeles pidada
- Uitnärv on keha rahunemise ja taastumise peamine juht.
- Madal uitnärvi aktiivsus = keha elab liiga kaua stressirežiimis.
- Kõige tõhusam “taastamine” on igapäevane närvisüsteemi hooldus, mitte üks nipp.
- Hingamine, liikumine, uni ja turvalised suhted on närvisüsteemi jaoks sama olulised kui toit kehale.
Loe lisaks
Tants aitab Parkinsoni pidurdada
Enesejuhtimine kui heaolu ja tervise vundament
Ohtlik ja varjatud vitamiini B1 puudus ning ravimid
Mida teeb uitnärv?
Uitnärv lähtub piklikajus paiknevatest tuumadest. Peamiselt parasümpaatilisi kiude sisaldav uitnärv innerveerib koos harudega aju kõvakesta, väliskuulmekäigu nahka, kõrvalesta, kõri, neelu, aorti, südamelihast, bronhe, kopse, söögitoru, magu, maksa, neerusid, peensoolt, jämesoolt, kõhunääret, põrna, munandeid, munasarju. Parasümpaatiliste kiudude sekretoorsed kiud innerveerviad kõiki rindkere- ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid. Motoorsed kiud innerveerivad neelu ja kõri lihaseid.