Tants aitab Parkinsoni pidurdada

Tants võib olla abiks Parkinsoni tõvega seotud vaimse ja füüsilise allakäigu peatamisel ning mõnel osalejal täheldati isegi paranemist.

Mis on Parkinsoni tõbi?

Parkinsoni tõbi on haigus, mida esineb vanematel inimestel üsna sageli – Alzheimeri tõve järel on see teisel kohal. Parkinsoni tõbi mõjutab aju ja närvisüsteemi, mistõttu muutuvad inimese liigutused aeglasemaks ja kohmakamaks. Sageli tekivad ka värinad ning kõnnak võib muutuda ebakindlaks. Kuid Parkinson ei puuduta ainult liikumist – aja jooksul võib hakata halvenema mälu, tähelepanu ja mõtlemisvõime ning kaasneda võib ka depressioon.

Tantsimine on Parkinsoniga inimesele väga kasulik

Viimastel aastatel on teadlased märganud, et tants võib olla Parkinsoni tõvega inimestele väga kasulik. Tants ei tähenda siin midagi rasket või sportlikku – pigem lihtsaid, muusika saatel tehtavaid liigutusi, mis panevad keha ja aju korraga tööle. Tants aitab parandada tasakaalu, liikumist ja ka tuju. Mõned uuringud näitavad, et see võib aidata aeglustada ka mälu ja mõtlemise halvenemist.

Kuigi tantsu kasulikkusest on juba palju räägitud, pole veel päris täpselt teada, kuidas see haigusele väga pika aja jooksul mõjub. Sellepärast uurivad teadlased seda teemat edasi, et mõista, kui palju tants inimest pikemas perspektiivis aidata võib.

Tants võib peatada vaimse võimekuse allakäigu

Viimane uuring tugineb varasemale Yorki teadustööle, mis näitas tantsu kasulikkust depressiooni ravis ja liikumise kontrolli parandamisel. Yorki Ülikooli teadlaste uus uuring näitab, et tants võib olla abiks Parkinsoni tõvega seotud vaimsete võimete allakäigu peatamisel ning mõnel osalejal täheldati isegi paranemise ilminguid. Uuringu kaasautor, tervishoiu teaduskonna dotsent Joseph DeSouza ütleb, et kuna haiguse progresseerudes oodatakse enamasti vaimse (kognitiivse) võimekuse halvenemist ning tegu oli mitmeaastase uuringuga, on tulemused märkimisväärsed.

„Parkinsoni tõve klassikaline kulg on see, et nii kognitiivne kui ka motoorne võimekus halveneb ning mõnedel inimestel on juba diagnoosimise ajaks märkimisväärsed kognitiivsed puudujäägid,” ütleb DeSouza, kes tegi uuringus tihedat koostööd peaautori Simran Roopraiga, Yorki teise kursuse interdistsiplinaarse magistriõppe tudengiga. „Seega on fakt, et ühelgi tantsurühmas osalejal ei esinenud kuue aasta jooksul täiendavat kognitiivset allakäiku, meie hinnangul väga oluline.”

Uuring, mis avaldati ajakirjas Journal of Alzheimer’s Disease, hõlmas 43 Parkinsoni tõvega osalejat, kes osalesid Toronto asukohaga programmides Sharing Dance Parkinson’s (Kanada Rahvusballeti juures) ja Dance for Parkinson’s Disease (Trinity St. Pauli kirikus), ning võrdlusrühma 28 inimesest, kes olid kehaliselt passiivsed.

Mida tegid patsiendid tantsutrennis?

Tantsutunnid algasid istudes tehtava soojendusega, millele järgnesid barre-harjutused, ning tunnid lõppesid põrandal tehtavate tantsuliste liikumistega. Ühele rühmale õpetati ka kindlat koreograafiat eesootavaks esinemiseks. Barre harjutused saavad inspiratsiooni balletist ja neid tehakse balletitreeningutest tuntud stange toel. Tantsutrenn toimus iga nädal kogenud treenerite juhendamisel ning tund kestis 75 minutit.

Teadlased leidsid, et tantsurühma kognitiivsed näitajad paranesid, samas kui võrdlusrühmas muutusi ei täheldatud või esines väike langus. Rooprai sõnul näitab uurimus, et tants võib aidata Parkinsoni tõvega inimeste kognitiivset võimekust säilitada või isegi parandada.

„Me ei saa aju tervikuna parandada, kuid püüame näidata, et tants aitab võib-olla edasi lükata edasist kognitiivset allakäiku,” ütleb Rooprai.

Kuigi Parkinsoni tõbe seostatakse enim iseloomulike värinatega, kaasneb sellega ka kognitiivne allakäik — neli inimest viiest kogevad haiguse progresseerudes tõsiseid kognitiivseid probleeme.

Tants kahandab depressiooniohtu

Varasem Yorki Ülikoolis DeSouza juhitud uurimus, mille kaasautor oli tollane doktorant Karolina Bearss (praegu Algoma Ülikooli professor), on näidanud tantsu kasulikkust depressiooni ja motoorsete sümptomite leevendamisel, mis viitab tantsu laiaulatuslikele eelistele.

„Tants kaasab palju ajupiirkondi,” ütleb Rooprai. „Tantsides kuulad muusikat, õpid uusi samme, mäletad erinevaid järjestusi, suhtled teiste tantsijatega ja tajud ümbritsevat ruumi. Tants on üheaegselt füüsiline, vaimne ja sotsiaalne tegevus.”

DeSouza ja Rooprai töötavad välja jätku-uuringut koostöös Baycresti Teadus- ja Haridusakadeemiaga, kus uuritakse, kuidas mõjutab iganädalastes tantsutundides osalemine Parkinsoni tõvega inimeste töömälu. Inimese töömälu suudab korraga meeles pidada 4±1 infoühikut. Töömälus toimub uue lühiajalise informatsiooni võrdlus pikaajalises mälus olemasolevate teadmistega. Töömälu säilitab ajutiselt ja töötleb infot, mida samaaegselt kasutatakse kognitiivsete ülesannete (otsuste tegemine, arutlemine jne) sooritamiseks.

„Arvestades tantsu mitmekülgset positiivset mõju kognitiivsele võimekusele, ootame, et näeme paranemist,” ütleb DeSouza.

Viide uuringule

Dancing through time: Cognitive changes over six years of community dance in Parkinson’s disease https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/13872877251393640