Tuntuim meditsiiniajakiri kirjeldab kliimakriisi tohutut tervisemõju

The Lancet, kuulus meditsiiniajakiri, käsitleb kliima olukorda. 20 terviseohtude indikaatorist 13 on nüüd saavutanud enneolematud tasemed.

2025. aasta The Lancet Countdown’i aruanne tervise ja kliimamuutuse kohta näitab, et jätkuv sõltuvus fossiilkütustest ja suutmatuse kliimamuutustega kohaneda makstakse kinni inimelude, tervise ja toimetuleku hinnaga. 20 terviseohtude indikaatorist 13 on nüüd saavutanud enneolematud tasemed.

See iga-aastane indikaatoriaruanne, mis ilmub tänavu juba üheksandat korda, annab valitsustele üle maailma teavet kliimamuutustega seotud poliitikate kujundamiseks. Aruanne hõlmab enam kui 50 indikaatorit, mis jälgivad kliimamuutuste mõjusid tervisele. Selles osaleb 128 juhtivat eksperti 71 akadeemilisest asutusest ja ÜRO agentuurist üle maailma. Aruanne ilmub igal aastal maailma juhtivas meditsiiniajakirjas The Lancet – see on üks enim tsiteeritud teadusväljaandeid maailmas.

2025. aasta kliima- ja tervisemõjude aruande tulemused

2,5 miljonit surmajuhtumit aastas on seotud fossiilkütuste põletamisest tuleneva õhusaastega.
Kuumusega seotud suremus on alates 1990. aastatest suurenenud 23%, ulatudes aastatel 2012–2021 keskmiselt 546 000 surmani aastas.
2024. aasta oli seni kõige kuumem aasta. Inimesed üle maailma kogesid ohtlikult kõrgeid temperatuure keskmiselt 16 päeva rohkem ja see on otseselt põhjustatud kliimamuutusest. Kõige haavatavamad (alla 1-aastased ja üle 65-aastased) kogesid keskmiselt 20 kuumalainepäeva aastas – vastavalt 389% ja 304% rohkem kui 1986–2005 keskmine.
Kuumemad ja kuivemad tingimused on suurendanud metsatulekahjude riski, mille suitsust pärinevad peened osakesed (PM2.5) põhjustasid rekordilised 154 000 surma 2024. aastal – 36% rohkem kui 2003–2012 keskmine.
Kuumuse tõttu kaotati 2024. aastal 639 miljardit potentsiaalset töötundi, mille majanduslik kahju oli 1,09 triljonit USA dollarit (peaaegu 1% maailma SKP-st). Üle 65-aastaste kuumusega seotud surmade majanduskahju ulatus 261 miljardi dollarini.
Põuad ja kuumalained suurendasid mõõduka või tõsise toiduga kindlustamatuse all kannatavate inimeste arvu 123 miljoni võrra 2023. aastal (võrreldes 1981–2010 keskmisega).
Riikides, kus puhta energia kättesaadavus on madal, põhjustas kodune fossiilkütuste põletamine 2022. aastal 2,3 miljonit välditavat surma, lisaks 2,52 miljonile surmale, mis on seotud fossiilkütuste põletamisest pärineva välisõhu saastega.
Ebatervislikud, kõrge süsiniku jalajäljega toitumisharjumused põhjustasid 2022. aastal 11,8 miljonit toitumisest tingitud surma, mida oleks võimalik vältida tervislikumate ja kliimasõbralike toidusüsteemide abil.
Üle 128 miljoni hektari metsa hävitati 2023. aastal – 24% rohkem kui 2022. aastal –, vähendades maailma looduslikku võimet kliimamuutust leevendada.
15 riiki 87-st, mis vastutavad 93% maailma CO₂ heitmete eest, kulutasid 2023. aastal fossiilkütuste subsiidiumidele rohkem kui oma riiklike tervise-eelarvete peale.
Valitsused kulutasid ühtekokku 956 miljardit USA dollarit fossiilkütuste subsideerimiseks ainuüksi 2023. aastal. Samal ajal jätkavad nafta- ja gaasiettevõtted tootmise laiendamist – ulatuses, mis ületab kolmekordselt selle, mida elamiskõlblik planeet 2040. aastaks taluda suudaks.
40 suurimat panka investeerisid 2024. aastal fossiilkütuste sektorisse 611 miljardit dollarit – 29% rohkem kui 2023. aastal – ületades roheinvesteeringud 15% võrra.

Mõned edusammud siiski on

Aruanne toob esile ka edusamme, mida teevad kohalikud omavalitsused, kodanikud, kodanikuühiskond ja tervishoiusektor, et kujundada tervislikumat tulevikku:

834 linna 858-st oli 2024. aastal juba koostanud või koostamas kliimariskide hinnanguid.
Tervishoiusektor ise on näidanud head trendi: tervishoiuga seotud kasvuhoonegaaside heitkogused vähenesid aastatel 2021–22 16% .
Peaaegu kaks kolmandikku meditsiinitudengitest üle maailma said 2024. aastal kliima- ja tervisealast õpet.
Söest loobumine, eriti rikastes riikides, ennetas aastatel 2010–2022 hinnanguliselt 160 000 enneaegset surma aastas.
Taastuvenergia osakaal elektritootmises jõudis rekordilise 12% tasemeni 2022. aastal, luues tervislikumaid ja kestlikumaid töökohti.

Professor Anthony Costello, The Lancet Countdown’i kaasjuht, hoiatas:

„Kuna üha rohkem riigijuhte ähvardab tagasi pöörata seni tehtud väheseid edusamme, on igal tasandil ja igas sektoris vaja kiireid pingutusi, et saavutada ja nõuda kiirendatud tegevust, mis tooks kaasa koheseid tervisehüvesid. Kui mõned valitsused hoiavad kinni jätkusuutmatust ja ebatervislikust status quo’st, maksavad inimesed üle maailma kohutavat hinda. Me peame tugevdama kohalikku tegevust ja looma õiglasema, tervist kaitsvama ülemineku – kõik peavad panustama.“

Selle aasta aruande järeldused on kainestavad

Sidney Ülikooli professor Ollie Jay juhib The Lancet Countdown’i ühte viiest töögrupist. See rühm käsitleb tervisemõjude ja haavatavuste kõiki aspekte ning juhib 20 indikaatori teaduslikku järelevalvet – rohkem kui ükski teine töögrupp. Professor Jay tegeleb ka indikaatoritega, mis käsitlevad:

haavatavate elanikkonnarühmade kokkupuudet kuumalainega
kuumuse ja füüsilise aktiivsuse seoseid

Dr James Smallcombe on samuti töögrupi teadur ja aruande kaasautor.

Professor Jay ütles:

„Selle aasta aruande järeldused on kainestavad – miljonid elud on juba kaotatud tarbetult, kuna sõltume liigselt fossiilkütustest, kasvuhoonegaaside heide kasvab ja kliimamuutustega kohanemine on olnud ebapiisav. Nüüd on ülim aeg asetada inimtervis poliitika keskmesse. Sydney Ülikool on uhke, et juhib mitmeid selles aruandes esile toodud teemasid, mida veavad meie andekad nooremteadlased – põlvkond juhte, keda maailm hädasti vajab.“

The Lancet Countdown’i rahastab Wellcome Trust.
Veebiväljaande ilmumise puhul esinesid kõnedega: