Ema hääl mõjutab üsas olevat last

Laps ema üsas eelistab kuulda emakeelt. Ema hääl – isegi salvestisena – soodustab enneaegsete imikute ajus keelekeskuse arengut.

Ema hääle kuulmine toetab enneaegsete beebide aju keelekeskuste arengut, selgub Stanford Medicine juhtimisel läbi viidud uuest uuringust.

Haiglas viibinud enneaegsed beebid, kes kuulsid regulaarselt salvestusi oma ema ettelugemisest, näitasid MRI-uuringutes küpsemat keelekeskuse närviteede arengut kui kontrollgrupi lapsed, kes salvestusi ei kuulnud. Tegemist on esimese randomiseeritud kontrollitud uuringuga sellise sekkumise kohta varases arengufaasis. „See on esimene põhjuslik tõend, et kõnekogemus panustab aju arengusse juba selles väga varajases eas,” ütles uuringu juhtiv autor Katherine Travis. „See võib muuta seda, kuidas me mõtleme vastsündinute intensiivravile lähenemisest, et parandada enneaegselt sündinud laste keeleoskuse väljavaateid.” Uuringu vanemautor on Heidi Feldman, Ballinger-Swindellsi arengulise ja käitumusliku pediaatria professor.

Ema kõnesalvestistel on enneaegsetele lastele väga suur mõju

Enneaegsed beebid — sündinud vähemalt kolm nädalat enne tähtaega — veedavad sageli nädalaid või kuid haiglas, naastes koju oma algse sünnitähtaja paiku. Haiglas kuulevad nad oluliselt vähem ema kõnet kui üsasiseselt. Paljud vanemad ei saa viibida haiglas ööpäevaringselt — neil võivad olla teised lapsed või töö. Enneaegsetel lastel on suurem keele arengu hilinemise risk ning teadlased on kahtlustanud, et varajase kokkupuute puudumine kõne helidega on üks põhjus.

Uurijad otsustasid suurendada ema hääle mõju, lastes haiglas viibivatele imikutele ema kõnesalvestisi. Salvestisi mängiti iga päev kokku 2 tundi ja 40 minutit mitme nädala jooksul enne kojuminekut. „Beebid puutusid sekkumisega kokku tegelikult üsna lühikest aega,” selgitas uuringu kaasautor Melissa Scala, pediaatria kliiniline professor ja neonatoloog. „Sellegipoolest nägime väga mõõdetavaid erinevusi keelega seotud närviteedes. On muljetavaldav, et midagi näiliselt nii väikest võib anda nii suure efekti.”

Lapse kuulmine areneb juba üsas

Loote kuulmine hakkab arenema umbes 24. rasedusnädalal ja rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. Raseduse lõpus muutub ema hääl ja muu ümbritsev helitaust lootele selgemini kuuldavaks. Varasemad uuringud on näidanud, et vastsündinud tunnevad ära oma ema hääle ja eelistavad vanemate emakeelt võõrkeeltele.

See viitab sellele, et ema hääle kuulamine toetab aju küpsemist raseduse teisel poolel. „Keha ei kulutaks kuulmise arendamiseks nii palju energiat nii vara, kui see poleks oluline aju programmeerimise seisukohalt,” ütles Scala. Travis, Scala ja kolleegid mõistsid, et suurendades haiglas viibivate enneaegsete beebide kuulmiskogemust emahääle kaudu, saavad nad jäljendada üsasisest keskkonda ja võimalusel kiirendada aju arengut.

Uuringus osales 46 väga enneaegselt sündinud last — üle kaheksa nädala enne tähtaega. Lapsed kaasati uuringusse, kui nad olid meditsiiniliselt stabiilsed ja viibisid juba tavahooldusosakonnas. Uuringusse ei kaasatud kaasasündinud arenguhäiretega ega tõsiseid tüsistusi kogenud lapsi.

Emad salvestasid oma emakeeles ühe peatüki lasteklassikast Paddington Bear. Lapsed jagati juhuslikult kahte gruppi: sekkumisgrupp (kuulas emahääle salvestisi) ja kontrollgrupp (ei kuulanud). Salvestisi mängiti öösiti kümneminutiliste lõikudena, kokku 160 minutit. Öine mängimine välistas võimaluse, et vanemate teadlik käitumine tulemusi mõjutaks. Uuring näitas, et salvestised ei seganud beebide und.

Ma olin üllatunud, kui tugev efekt oli

Kõigile lastele tehti enne haiglast lahkumist MRI-uuring, mille käigus vaadeldi eriti ka arcuate fasciculus’e valgeolluse närvikiude mõlemas ajupoolkeras. Vasak arcuate fasciculus on eriti oluline keele töötlemisel. Uuringus ilmnes, et vasak arcuate fasciculus oli sekkumisgrupis märgatavalt küpsem kui kontrollgrupis. Parempoolne oli vähem mõjutatud, mis on kooskõlas aju poolkerade erineva tööjaotusega kõne töötlemisel.

„Ma olin üllatunud, kui tugev efekt oli,” ütles Travis. „Et me suudame aju arengu erinevusi nii varakult tuvastada, tähendab, et see, mida me haiglas teeme, loeb. Kõnekogemus loeb.”

Uurijad plaanivad nüüd testida, kas sama mõju avaldub ka keerulisema meditsiinilise taustaga lastel ning uurida mehhanisme põhjalikumalt. Scala juhib ka meeskonda, kes töötab välja individuaalseid helikeskkonna plaane, et NICU-s kuuldavad helid toetaksid võimalikult hästi aju arengut.

Vanemate jutuajamised beebidega on väga vajalikud

Enneaegsete beebide vanemad kogevad sageli stressi ja abitust, et nad ei saa oma lastega nii palju koos olla, kui tahaksid. „Me toetame alati vanemate isiklikke külaskäike ja jutuajamisi oma beebidega,” ütles Scala, lisades, et ka nahk-naha kontakt pakub neuroarengule olulist kasu. Salvestiste kasutamine annab vanematele võimaluse olla lapse arengus osaline ka siis, kui nad ei saa haiglas kogu aeg kohal olla.

„See on viis, kuidas laps kuuleb vanemat isegi siis, kui nad ei saa füüsiliselt kohal olla,” ütles Scala. „Nii jäävad nad lapse jaoks siiski ‘kohale’ ja panustavad tema aju arengusse.”