Toidusüsteem vajab täielikku ümberkujundamist

Briti toidusüsteem vajab radikaalset ümberkujundamist – ulatuses, mida pole nähtud Teisest maailmasõjast saadik, leiab uus raport.

Ühendkuningriigi majanduse elavdamiseks, tervishoiusüsteemi miljardiliste kulude vähendamiseks, riikliku toidujulgeoleku tagamiseks ja kliimaeesmärkide saavutamiseks on vaja kiiret ja otsustavat tegutsemist toidusüsteemi vallas, hoiatab värske raport. Samasugused väljakutsed on ka Eestil – kuigi me pole parlamendi ja valitsuse tasemel mingit mõtestatud tegevust märganud.

„Roadmap for Resilience: A UK Food Plan for 2050“ kutsub üles radikaalsele ümberkujundamisele ulatuses ja tempos, mida pole nähtud pärast Teist maailmasõda. Raportis märgitakse, et kui tegutsemist edasi lükata, surutakse muutused Ühendkuningriigile peale kriiside kaudu — sealhulgas toidu hinnahüpped, kliimakatastroofid ja majandusliku tootlikkuse langus.

Toidujulgeolekuks on vaja kolme transformatsiooni

Kui aga tegutseda nüüd, saab riik ise oma tuleviku kujundada. Selleks on raporti järgi vaja kolme põhitransformatsiooni:

Tugevam ja vastupidavam põllumajandus,
Targem ja integreeritum maakasutus,
Tervislikumad toitumisharjumused.

Raport rõhutab, et valitsus peab võtma juhtrolli „otsustava ja koordineeritud tegevusega“, esitades 10 peamist soovitust ja ajaskaala aastani 2050.

Raport avaldati ajal, mil rahvusvahelises fookuses on toidusüsteemi ümberkujundamine, sealhulgas EAT-Lancet Commission hiljutise raporti valguses.

“Selline muutus võimaldaks luua toidusüsteemi, kus kõigil Ühendkuningriigi elanikel on juurdepääs tervislikule ja kestlikule toidule,” ütles Neil Ward, raporti kaasjuht ja University of East Anglia professor.
“See vähendab survet tervishoiusüsteemile, parandab rahva tervist ja majanduslikku aktiivsust. Loodus saab taastuda, heitkogused vähenevad ning põllumajandus muutub tulevastele põlvedele vastupidavamaks ja kindlamaks.”

Ward lisas, et kliimamuutuste, globaalsete kriiside ja ebatervisliku toitumise tõttu on märkimisväärsed muutused vältimatud järgmise 50 aasta jooksul. Kui aga tegutseda kohe, saab neid muutusi suunata viisil, mis tugevdab riigi julgeolekut, rahvatervist ja majanduskasvu ning aitab kliimamuutustega toime tulla. „Meie tegutsemisaken on kitsas – kui me nüüd ei tegutse, sunnivad kriisid meid muutuma.“

Raporti koostamisse panustas 150 teadlast ja tööstusprofessionaali — uurimisinstituutidest, põllumajandusest, mittetulundussektorist ja toiduainetööstusest. Tegemist on kolmeaastase töö tulemusega, mida koordineeris Agri-Food for Net Zero (AFN) Network+ — UK Research and Innovation (UKRI) rahastatud projekt, millel on üle 3000 liikme ning mida juhib 11 ülikooli ja teadusasutuse konsortsium.

Riigi toidutootmine on surve all

Raport toob välja, et Ühendkuningriigi toidusüsteem on oluline riiklike kasvuhoonegaaside heitmete allikas ja tõenäoliselt muutub 2040. aastateks suurimaks heiteallikaks.

Samal ajal maksavad ebatervislikud toitumisharjumused Ühendkuningriigi majandusele 268 miljardit naela aastas (otsesed tervishoiukulud ja kaudsed kulud madalama töövõime kaudu).

7,2 miljonit inimest elab juba praegu toidu osas ebakindlates leibkondades – kasv 80% viimase kolme aasta jooksul. Samuti sõltub riik impordist – pool ehk 50% köögiviljadest ja 85% puuviljadest tuuakse sisse teistest riikidest, kuigi need on tervisliku toitumise põhielemendid.

Kolm põhivaldkonda, kus on vaja muutust

1. Vastupidavam põllumajandus

Toetada põllumehi kliimamuutustega kohanemisel,
mitmekesistada tootmist,
suurendada kodumaist puu- ja köögivilja ning teravilja kasvatust, vähendades impordivajadust.

2. Nutikam ja integreeritum maakasutus

Suurendada metsa osakaalu 14%-lt vähemalt 20%-ni 2050. aastaks,
taastada rabad,
planeerida maakasutust regionaalselt, et tasakaalustada toidu tootmist, looduskaitset ja kliimaeesmärke.

3. Tervislikumad ja kättesaadavamad toitumisvalikud

Muuta toitaineterikas ja jätkusuutlik toit lihtsaimaks ja taskukohaseimaks valikuks,
vähendada sõltuvust imporditud ja suure heitkogusega toiduainetest.

Valitsusele seatud prioriteedid toidujulgeoleku tagamiseks

Autorid esitavad 10 prioriteetset sammu ja kutsuvad valitsust üles tegema koostööd põllumeeste, toidutööstuse ja kohalike omavalitsustega. Olulisemad ettepanekud:

Seada toidujulgeolek samale tasemele energiajulgeolekuga, sest mõlemad on riikliku julgeoleku põhielemendid.
Määrata eesmärgid toitumisharjumuste muutmiseks ja loomakasvatuse vähendamiseks.
Luua riiklik toidusüsteemi ümberkujundamise komitee, mis raporteerib otse peaministrile.
Viia edasi põllumajandustoetuste reform, et seada esikohale heitmete vähendamine ja süsiniku sidumine koos kestliku tootmise ja elurikkuse toetamisega.

Tim Benton, AFN Network+ kaasjuht ja University of Leeds professor:
„Iga viivitatud aasta muudab transformatsiooni raskemaks ja kallimaks. Kutsume üles kõiki osapooli – avalikku sektorit, tööstust ja kodanikuühiskonda – ühendama jõud ja ellu viima selles teekaardis kirjeldatud muutused. Muutus tuleb niikuinii — küsimus on, kas juhime seda ise või laseme kriisidel end sundida.“

Charlotte Deane, Engineering and Physical Sciences Research Council (UKRI) juht:
„Põllumajandus ja toidusüsteem on Ühendkuningriigi üks kõige visamaid heiteallikaid. AFN Network+ on toonud kokku teadlased, poliitikakujundajad ja tööstuse, et pakkuda selget tegevusplaani, mis aitab kujundada tulevast maa- ja toidustrateegiat ning toetada teekonda kliimaneutraalsuseni.“

Raporti taust

„Roadmap for Resilience: A UK Food Plan for 2050“ töötati välja AFN Network+ kogukonna (3000+ liiget) teadmistele tuginedes. Võrgustikku juhivad ühiselt University of East Anglia, University of Leeds, University of York ja University of the West of England.