Teadlased nägid esmakordselt Parkinsoni käivitajat

Teadlased tegid murrangulise avastuse – nad leidsid üles valguosakesed, mis käivitavad Parkinsoni tõve. See sillutab teed paremale ravile.

Rahvusvaheline teadlaste rühm on teinud murrangulise avastuse: nad on esmakordselt otseselt näinud ja mõõtnud valguosakesi, mida peetakse Parkinsoni tõve käivitajateks. Avastus võib muuta arusaama sellest, kuidas haigus ajus areneb, ning sillutada teed uutele diagnoosi- ja ravimeetoditele.

Parkinsoni tõbi on maailma kõige kiiremini kasvav neuroloogiline haigus. Ainuüksi Ühendkuningriigis elab sellega umbes 166 000 inimest ning prognooside kohaselt võib haigusega inimeste arv 2050. aastaks kahekordistuda – jõudes 25 miljonini. Eestis on Parkinsoni tõvega inimesi hinnanguliselt 4000. Praegu suudavad ravimid leevendada sümptomeid, näiteks lihaste jäikust ja värinaid, kuid ei suuda haiguse kulgu peatada.

Nad leidsid nõela heinakuhjast

Uuring, mille tulemused avaldati ajakirjas Nature Biomedical Engineering, näitab, et Parkinsoni tõvega seotud kõige varasemad muutused ajus on seotud alfa-sünukleiini oligomeeridega – pisikeste valguosakestega, mis on vaid mõne nanomeetri suurused. Seni olid need nähtamatud ka kõige tundlikumate kuvamismeetodite jaoks.

„Lewy kehad on Parkinsoni tunnusmärk, kuid need näitavad sisuliselt, kus haigus on olnud, mitte seda, kus see praegu on,” ütles professor Steven Lee Cambridge’i Ülikooli Yusuf Hamiedi keemiakateedrist, kes oli uuringu üks eestvedajatest. „Kui saame jälgida Parkinsoni kõige varasemas staadiumis, õpiksime palju rohkem selle kohta, kuidas haigus ajus areneb ja kuidas seda võiks ravida.“

See on nagu tähtede nägemine päevavalguses

Lee ja tema kolleegid Cambridge’ist, UCL-ist, Francis Cricki Instituudist ja Polytechnique Montréal’ist töötasid välja uue tehnika nimega ASA-PD (Advanced Sensing of Aggregates for Parkinson’s Disease). See kasutab ülitundlikku fluorestsentsmikroskoopiat, mis võimaldab jälgida ja analüüsida miljoneid oligomeere lahkamisel saadud inimajukoest. „See on esimene kord, kui saame nii suurel skaalal vaadelda oligomeere otse inimese ajukoest – see on nagu tähtede nägemine päevavalguses,” ütles uuringu kaasautor dr Rebecca Andrews, kes tegi töö Lee laboris järeldoktorina. „See avab Parkinsoni uurimises uusi võimalusi.“

Parkinsoni tõve varased märgid

Teadlased võrdlesid Parkinsoni tõvega inimeste ajukoeproove samaealiste tervete inimeste omadega. Selgus, et oligomeere leidub mõlemas, kuid Parkinsoni puhul olid need suuremad, heledamad ja arvukamad, mis viitab otsesele seosele haiguse progresseerumisega.

Veelgi olulisem on see, et rühm leidis erilise alamklassi oligomeere, mida esines AINULT Parkinsoni patsientidel. See võib olla haiguse esimene nähtav märk – ilmnedes potentsiaalselt aastaid enne kliiniliste sümptomite tekkimist.

„See meetod ei anna meile lihtsalt ühte ülesvõtet hetkeolukorra kohta,” selgitas uuringu kaasjuht professor Lucien Weiss Polytechnique Montréal’ist. „See pakub valgu muutuste atlast terve aju ulatuses ning sarnaseid tehnoloogiaid võiks rakendada ka teiste neurodegeneratiivsete haiguste, nagu Alzheimeri ja Huntingtoni tõve, uurimisel.“

Weiss lisas: „Oligomeerid on olnud nagu nõel heinakuhjas, aga nüüd, kui teame, kus need nõelad on, saame sihtida kindlaid rakutüüpe ja ajupiirkondi.“

Reklaam Stiilsed kanepist jalanõud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja mütsid naistele ja meestele leiad siit!

Parkinsoni tõve diagnoosimise tehnoloogiline läbimurre

„Ainus reaalne viis mõista, kuidas haiguse areng toimub, on uurida otse inimese aju, kuid aju tohutu keerukuse tõttu on see väga keeruline,” ütles uuringu kaasjuht professor Sonia Gandhi Francis Cricki Instituudist. „Loodame, et selle tehnoloogilise tõkke ületamine võimaldab meil mõista, miks, kus ja kuidas valgukogumid tekivad ning kuidas see muudab aju keskkonda ja viib haiguseni.“

Uuringu viisid läbi teadlased koostöös mitme teadusasutuse ja heategevusorganisatsioonidega. Töö toetasid muu hulgas Aligning Science Across Parkinson’s (ASAP), Michael J. Fox Foundation ja Medical Research Council (MRC). Teadlased tänasid ka patsiente ja nende peresid, kes annetasid oma ajukudet uurimistöö heaks.