Punase liha osaline asendamine herne- ja oapõhiste toitudega vähendas meeste üld- ja „halba” kolesterool ning aitas kaasa kaalulangusele.
Helsingi Ülikooli uuring leidis, et punase ja töödeldud liha osaline asendamine herne- ja põldoapõhiste toitudega vähendas meeste üldkolesterooli ja „halva” LDL-kolesterooli taset ning aitas kaasa kaalulangusele.
Keskmiselt tarbivad mehed märkimisväärselt rohkem punast ja töödeldud liha kui soovitatakse – ning rohkem kui naised. Kaunviljade kõrge toiteväärtus teeb neist hea lihaasendaja. Siiski ei sisalda need looduslikult B12-vitamiini, mida leidub loomset päritolu toitudes. BeanMani uuringus uuriti, kuidas punase ja töödeldud liha osaline asendamine Soome tingimustes hästi kasvavate kaunviljadega mõjutab meeste tervist ja kriitiliste mikrotoitainete taset veres.
Keskmine Soome mees sööb 760 grammi punast liha nädalas
BeanMani uuringus uuriti, kuidas punase ja töödeldud liha osaline asendamine Soome tingimustes hästi kasvavate kaunviljadega mõjutab meeste tervist ja kriitiliste mikrotoitainete taset veres. Uuringus jaotati 102 tööealist meest kahte gruppi. Kuue nädala jooksul sõi üks grupp 760 grammi punast ja töödeldud liha nädalas – see vastab Soome meeste keskmisele tarbimistasemele – mis moodustas veerandi kogu valgu tarbimisest.
Planeedi tervise mõttes on laeks 200 grammi punast liha nädalas
Teise grupi toidusedel sisaldas märkimisväärses koguses herne- ja põldoapõhiseid toite, mis moodustasid 20% kogu valgustarbimisest. Lisaks sõid selle grupi liikmed 200 grammi punast ja töödeldud liha nädalas (5% kogu valgutarbimisest). See vastab planeedi tervise jaoks soovitatud punase liha ülempiirile.
Osalejad jätkasid muus osas oma tavapärase toitumisega, kuid ei tarbinud muud punast või töödeldud liha ega kaunvilju peale uuringu käigus antud toitude. Punane liha hõlmas veise- ja sealiha, töödeldud liha aga samast toorainest valmistatud vorste ja külmliha.
Väiksem liha hulk tõi kolm korda suurema kaalulanguse
Mehed, kes sõid uuringu ajal koos lihaga palju herne- ja põldoapõhiseid toite, kaotasid keskmiselt ühe kilo, samas kui ainult liha söönud mehed kaotasid vaid 300 grammi. Tulemused viitavad sellele, et kaunviljade suurem ja punase ning töödeldud liha väiksem tarbimine vähendab üld- ja LDL-kolesterooli taset, südame-veresoonkonnahaiguste ja 2. tüüpi diabeedi riski ning võib toetada kaalu kontrolli all hoidmist.
Vere kolesteroolitaseme positiivne muutus oli kaunvilju söönud grupi puhul oodatud, kuna nende toidurasvade kvaliteet oli parem. Teadlasi üllatas aga kaalulangus.
„Katses jälgivad osalejad sageli oma toitumist tähelepanelikumalt, mis võib kaasa aidata kaalulangusele. Kuid selles uuringus, hoolimata selle suhteliselt lühikesest kestusest, kaotas kaunviljade grupp oluliselt rohkem kaalu kui lihatooted söönud grupp. Me ei julgustanud osalejaid kaalust alla võtma, vaid palusime neil jätkata endist toitumist, välja arvatud pakutud toitude tarbimine,” selgitab Põllumajandus- ja Metsandusteaduskonna molekulaarse toitumise professor Anne-Maria Pajari.
Liha osaline asendamine kaunviljadega vitamiinipuuduse ohtu ei tekitanud
Kuigi punase liha tarbimise vähendamine vähendas ka B12-vitamiini hulka, jäi selle vitamiini tase uuringu lõpuks siiski ohutusse vahemikku. Lisaks oli kaunviljade grupis raua tarbimine suurem, samas kui joodi tarbimises ei täheldatud grupiti erinevusi.
„Lühiajaliselt ei olnud kaunviljade grupis kriitiliste toitainete tarbimine ohus. Tõenäoliselt seetõttu, et osalejad jäid segatoidu juurde ega jätnud täielikult ühtki toidugruppi välja. Siiski on vaja täiendavaid uuringuid taimse toitumise mõjude kohta organismi toitumuslikule seisundile, eriti haavatavates rühmades, nagu lapsed ja eakad,” märgib Pajari.
Ta rõhutab, et kaunviljade grupi osalejad suutsid oma dieeti edukalt järgida, kuigi see sisaldas rohkem kaunvilju ja vähem punast liha, kui tavaliselt soovitatakse.
„Meie pakutud kaunviljatooted olid kiirelt valmivad ja kergesti kasutatavad. Jagasime ka retsepte, et julgustada kokkamist. Meie tulemuste põhjal usun, et mõõdukas toitumise muutus säästlikuma suuna poole, kasutades herneid, ube ja läätsi, on enamiku jaoks täiesti võimalik,” ütleb ta rõõmsalt.



Viide uuringule https://link.springer.com/article/10.1007/s00394-025-03783-x
Loe lisaks
Mardikavarrast sööd? Mida arvad “alternatiivsest” lihast?
Mõni dieet võib depressiooniohtu kasvatada
Vahelduv paast aitab kaalust alla võtta paremini kui kalorilugemine