Autor: Ei saa magada? Krooniline unetus – uinumisraskused või unepuudus vähemalt 3 päeval nädalas 3 kuu jooksul – võib kiirendada aju vananemist.
Krooniline unetus ehk insomnia – raskused uinumisega või unepuudus vähemalt kolmel päeval nädalas kolme kuu või enama jooksul – võib kiirendada aju vananemist.
Kroonilise unetusega inimestel oli 40% suurem tõenäosus haigestuda dementsusse või kergesse kognitiivsesse häiresse kui neil, kellel unetust ei esinenud.
Unetus koos tajutavalt vähenenud unega oli seotud madalama tunnetusvõimega, mis oli võrreldav nelja aasta võrra vanema inimesega.
Hea uni ei ole ainult iluuni – see võib kaitsta sinu aju tervist.
Krooniline unetus kiirendab mälukaotust
Kroonilise unetusega inimesed võivad vananedes kogeda kiiremat mälu ja mõtlemisoskuste halvenemist ning ajumuutusi, mida on näha ka ajuuuringutel, võrreldes inimestega, kellel kroonilist unetust ei ole, selgub 10. septembri 2025. aasta Ameerika Neuroloogiaakadeemia meditsiiniajakirjas Neurology® avaldatud uuringust.
Uuring näitas, et kroonilise unetusega inimestel – kellel esines raskusi magama jäämisega vähemalt kolmel päeval nädalas kolme kuu jooksul või kauem – oli 40% suurem risk kerge kognitiivse häire või dementsuse tekkeks kui neil, kellel unetust ei olnud. Ehk siis näitlikustamiseks võib öelda, et see toob aju vananemise ligikaudu 3,5 aastat ettepoole.
Unetus ei mõjuta ainult seda, kuidas sa järgmisel päeval end tunned
„Unetus ei mõjuta ainult seda, kuidas sa järgmisel päeval end tunned – see võib pikema aja jooksul mõjutada ka aju tervist,“ ütles uuringu autor dr Diego Z. Carvalho Mayo Kliinikust Rochesteris. „Me nägime mõtlemisoskuste kiiremat halvenemist ja ajumuutusi, mis viitavad sellele, et krooniline unetus võib olla varajane hoiatav märk või isegi tegur tulevaste kognitiivsete probleemide kujunemisel.“
Uuringu kirjeldus
Uuringus jälgiti 2750 kognitiivselt ehk tunnetuse mõttes (ehk ümbritsevast tegelikust maailmast vaimse pildi loomise mõttes) tervet eakat inimest, keskmise vanusega 70 aastat, keskmiselt 5,6 aasta jooksul. Osalejatest 16%-l oli krooniline unetus.
Uuringu alguses küsiti osalejatelt, kas nad olid viimase kahe nädala jooksul maganud tavalisest rohkem või vähem. Neile tehti igal aastal mõtlemis- ja mäluteste ning mõnel osalejal tehti ajuskaneeringud, et hinnata valgeaine hüperintensiivsusi (väikeste veresoonte kahjustusest tekkinud ajukahjustuse piirkonnad) ja amüloidnaastude olemasolu – valgukogumikke, mis võivad tekkida ajus ja on seotud Alzheimeri tõvega.
Vähem und = halvem mälu ja suurem ajukahjustus
Uuringu jooksul arenes 14%-l kroonilise unetusega inimestest välja kerge kognitiivne häire või dementsus, võrreldes 10%-ga neil, kellel unetust ei olnud.
Arvestades selliseid tegureid nagu vanus, kõrge vererõhk, unerohtude tarvitamine ja uneapnoe diagnoos, selgus, et kroonilise unetusega inimestel oli 40% suurem tõenäosus kerge kognitiivse häire või dementsuse tekkeks. Samuti langesid nende tulemused mõtlemisoskuste testides kiiremini.
Uurijad eristasid unetusega osalejate seast kaks gruppi – esiteks need, kes olid viimase kahe nädala jooksul maganud tavalisest vähem, ja teiseks need, kes olid maganud tavalisest rohkem.
Halvemad testi tulemused vähese une tõttu
Need, kes teatasid, et nad magasid tavalisest vähem, said uuringu alguses madalamaid kognitiivsete testide tulemusi, mis oli võrreldav nelja aasta võrra vanema inimese tasemega. Samuti leiti neil rohkem valgeaine hüperintensiivsusi ja amüloidnaastusid. Amüloidi osas oli efekt sarnane sellega, mida nähakse APOE ε4 geeniga inimestel, mis on teadaolev geneetiline riskitegur.
Pikem uni võib mõnikord olla kaitsev
Need, kes teatasid, et nad magasid tavalisest rohkem, omasid uuringu alguses pigem vähem valgeaine hüperintensiivsusi. Mõned rühmad olid eriti haavatavad. Näiteks osalejad, kes kandsid APOE ε4 geeni – mis on seotud suurema Alzheimeri tõve riskiga – näitasid mälu ja mõtlemisoskuste järsemat langust.
„Meie tulemused viitavad, et unetus võib aju mõjutada mitmel viisil, hõlmates mitte ainult amüloidnaastude teket, vaid ka väikseid veresooni, mis varustavad aju verega,“ ütles Carvalho. „See rõhutab kroonilise unetuse ravi tähtsust – mitte ainult une kvaliteedi parandamiseks, vaid ka aju tervise kaitsmiseks vananedes. Meie tulemused lisavad tõendeid selle kohta, et uni ei ole ainult puhkus – see on ka aju vastupidavuse toetamine.“
Rohkem teavet aju tervise kohta leiad BrainandLife.org
Loe lisaks
Nii vähene kui liigne uni tapab
Psühhedeelikumid muudavad vaimse tervise paradigmat
Uus unehäire trend – sotsiaalne uneapnoe
Kofeiin võib imikute äkksurma ennetada
Nende majandusharude doteerimine tekitab tohutut kahju
Kuidas psühhedeelikume ravis kasutatakse?
Kas tants ja unelaulud on sünnipärased?
