Uus unehäire trend - sotsiaalne uneapnoe

Eriti aktiivsed nädalavahetused teevad hingamise seiskumised raskemaks, suurendades südamehaiguste, diabeedi, depressiooni ja surma riski.

Nädalavahetuse lühikesed unetunnid, alkoholi tarbimine ja suitsetamine võivad teha enamat kui lihtsalt rikkuda esmaspäeva hommiku. Need võivad vallandada hiljuti tuvastatud unega seotud terviseprobleemi, mida teadlased Flindersi ülikoolist nimetavad „sotsiaalseks uneapnoeks“.

Prestiižses American Journal of Respiratory and Critical Care Medicine ajakirjas avaldatud rahvusvaheline uuring tutvustab sotsiaalset uneapnoed kui uut nähtust unemeditsiinis. See viitab nädalavahetusetel sagenenud obstruktiivse uneapnoe (OSA) episoodidele, mille põhjuseks on elustiilivalikud ja ebaregulaarne unegraafik.

Mis on uneapnoe?

Uneapnoe on uneaegset hingamise seiskumist tähistav mõiste. Uneapnoed nimetatakse kõnekeeles vahel ka lihtsalt norskamiseks, aga meditsiinikirjanduses kasutatakse nimetust obstruktiivne uneapnoe sündroom. Sisult on obstruktiivne uneapnoe hingamisteede kokkulangemise tagajärjel tekkiv üle 10 sekundi kestev hingamisseisak une ajal. Haiguslikuks loetakse, kui esineb üle 5 uneapnoe episoodi tunnis. Tagajärjeks on sageli vere hapnikusisalduse langus, aja jooksul ka teiste elundite häired, töövõime langus ja unehäired. Obstruktiivset uneapnoed esineb 4% tööealistest meestest ja 2% naistest. OSA mõjutab umbes ühte miljardit inimest maailmas. Kui seda ei ravita, suureneb risk südamehaiguste, diabeedi, kognitiivsete võimete languse, depressiooni ja isegi surmarisk. Une pärast muretsevad inimesed peaksid pöörduma oma perearsti poole.

Nädalavahetus mõjutab uneapnoe raskust

Uurimusest, milles analüüsiti enam kui 70 000 inimese andmeid üle maailma, järeldati, et OSA raskusaste suureneb nädalavahetustel järjekindlalt ja märkimisväärselt. FHMRI Sleep Health eksperdid lõid termini „sotsiaalne uneapnoe“, et seda nähtust kirjeldada. „Uneapnoe on juba praegu suur rahvatervise probleem, kuid meie leiud viitavad, et selle tegelikku mõju võidakse alahinnata,“ ütleb uuringu juhtiv autor, teadustöötaja dr Lucia Pinilla FHMRI Sleep Health keskusest.

„Enamik kliinilisi diagnoosiuuringuid tehakse ühel ööl, tavaliselt tööpäeva õhtul, jättes kahe silma vahele nädalavahetuse efekti, mida me nüüd nimetame sotsiaalseks uneapnoeks.“

Uneapnoe kasvatab südamehaiguste, depressiooni ja dementsuse riski

Dr Pinilla selgitab, et see nädalavahetuse unehäirete sagenemine võib suurendada tõsiste terviseprobleemide riski, sealhulgas südamehaigused, depressioon, dementsus, äärmine väsimus ning liiklus- ja muud õnnetused.

Uuring leidis, et osalejatel oli nädalavahetusel (laupäeval) 18% suurem tõenäosus kogeda mõõdukat kuni rasket OSA-d võrreldes nädala keskpaigaga (kolmapäev).

Unegraafiku muutused, näiteks hiljem magamaminek või kauem magamine nädalavahetustel, süvendasid uneapnoed.

Üle 45 minuti kauem magamine nädalavahetustel suurendas raskema uneapnoe riski 47%. Meestel oli 21% suurem tõenäosus mõjutatud olla, naistel 9%.

Noorematel täiskasvanutel (alla 60 eluaasta) oli nädalavahetustel risk suurem 24%, üle 60-aastastel aga 7%.

Sotsiaalne uneapnoe on hullem suvel ja talvel

Matthew Flindersi professor Danny Eckert, FHMRI Sleep Health direktor ja uuringu vanemautor, ütleb, et see on esimene tõend, et OSA raskusaste suureneb nädalavahetusel. „Me ei tea veel täpselt, miks, kuid tõenäoliselt mängivad rolli alkoholitarbimine, kergem uni ja OSA ravide ebajärjekindel kasutamine,“ märgib ta.

Dr Bastien Lechat, teise ajakirjas Nature Communications Medicine avaldatud artikli juhtiv autor, ütleb, et sarnased mehhanismid võivad põhjustada ka OSA hooajalist varieerumist. „OSA kipub olema hullem suvel ja talvel, kus raskusaste suureneb 8–19% võrreldes kevade ja sügisega,“ ütleb dr Lechat. „See hooajaline tõus on osaliselt seletatav kõrgemate temperatuuridega, mis häirivad und ja viivad kergemate unefaasideni, mis on seotud raskema OSA-ga. Talvel põhjustavad pikem uni ja hilisem ärkamine rohkem REM-une aega, mis on samuti seotud sagedasema apnoega.“

Reklaam Stiilsed kanepist jalanõud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja mütsid naistele ja meestele leiad siit!

Reklaam Stiilsed kanepist jalanõud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja mütsid naistele ja meestele leiad siit!

Ühe öö uneuuring jääb kesiseks

Professor Eckert märgib, et need leiud haakuvad „sotsiaalse uneapnoe“ kontseptsiooniga ning rõhutavad vajadust mitme öö pikkuste unetestide ja personaalsema diagnoosi- ning ravilähenemise järele. „Ühe öö põhjal tehtud unetesti kasutamine võib olulisi varieerumisi kahe silma vahele jätta, viies aladiagnoosi või OSA raskusastme vale hindamiseni,“ ütleb professor Eckert.

Nõuanded sotsiaalse uneapnoe vastu

Sotsiaalse uneapnoe vastu soovitab ta hoida regulaarset unerütmi:

„Püüdke hoida sama unegraafikut kogu nädala vältel, tagades igal ööl soovitatud 7–9 tundi und,“ ütleb ta.

„Püsiv ärkamisaeg, OSA-ravi kasutamine ka nädalavahetustel ning magamaminek siis, kui tunnete unisust, aitavad tagada taastava une ja vähendada nädalavahetuse OSA tippusid.“

Viited uuringutele

Ajakirjas American Journal of Respiratory and Critical Care Medicine avaldatud artikkel „‘Social apnea’: Obstructive sleep apnea is exacerbated on weekends“ (autorid: Lucía Pinilla, Bastien Lechat, Hannah Scott, Amy C Reynolds, Jack Manners, Kelly Sansom (Mudoch University), Robert Adams, Pierre Escourrou (Centre Interdisciplinaire du Sommeil, Prantsusmaa), Peter Catcheside ja Danny J Eckert) ilmus 13. augustil 2025. DOI: 10.1164/rccm.202505-1184RL.

Ajakirjas Nature Communications Medicine avaldatud artikkel „Obstructive sleep apnea severity varies by season and environmental influences such as ambient temperature“ (autorid: Bastien Lechat, Duc Phuc Nguyen, Kelly Sansom (Mudoch University), Lucia Pinilla, Hannah Scott, Amy C. Reynolds, Andrew Vakulin, Jack Manners, Robert J. Adams, Jean-Louis Pepin (Univ. Grenoble Alpes), Pierre Escourrou (Centre Interdisciplinaire du Sommeil, Prantsusmaa), Peter Catcheside ja Danny J. Eckert) ilmus 29. juulil 2025. DOI: 10.1038/s43856-025-01016-0.