Autor: Ekspert ütleb, et arsti inimlik puudutus ja võrdne juurdepääs jäävad tervishoius vajalikuks ka tehisintellekti ehk AI revolutsiooni ajastul.
Tehisintellektil (TI) põhinev meditsiin toob revolutsiooni, sealhulgas Alzheimeri ja diabeedi raviviisidesse, ennustab tehnoloogiaekspert Daniele Caligiore. Ühtlasi rõhutab ta, et tehnoloogiasaavutused peavad olema kättesaadavad kõigile patsientidele.
Teoses Healing with Artificial Intelligence (Tervenemine tehisintellekti abil) toob Caligiore esile olulised uuendused, kus TI on osaline – alates diagnostikakujutistest kuni kirurgiliste robotiteni.
Alates eksoskelettidest, mis aitavad seljaajuvigastusega patsientidel taas kõndida, kuni algoritmideni, mis suudavad prognoosida dementsuse teket aastaid ette – Caligiore kirjeldab seda kui „revolutsiooni“, mis muudab tervishoidu jäädavalt.
Kiire tervishoiu-TI areng võib süvendada ebavõrdsust
Majanduslikult toimub tervishoiu-TI valdkonnas kiire kasv – prognooside kohaselt kasvab valdkonna väärtus ligikaudu 11 miljardilt USA dollarilt 2021. aastal 2030. aastaks pea 188 miljardini, mis tähendab aastast kasvumäära 37%. TI-d kasutatakse juba mitmes riigis, näiteks haigustunnuste otsimiseks geneetilistest andmetest või erinevate haldusülesannete toetamiseks – ja see suundumus jätkub.
Ent Caligiore hoiatab, et see areng võib süvendada olemasolevat ebavõrdsust. Tema sõnul peab TI-meditsiin olema kättesaadav kõigile, sõltumata nende elukohast või sissetulekust – madala sissetulekuga riikide inimesi ei tohi jätta ilma tipptasemel ravist, millele jõukamate riikide kodanikud ligi pääsevad.
Kes vastutab tehisintellekti otsuste eest?
Üheks suurimaks väljakutseks seni vastutuseta püsinud küsimus – kes vastutab ravilahenduste eest, eriti kui midagi läheb valesti? See on keeruline küsimus, kuna paljud kõrgtehnoloogilised TI-süsteemid toimivad nn „mustade kastidena“ – nad langetavad otsuseid keerukate protsesside kaudu, mida ei suuda lõpuni mõista isegi nende loojad.
Tehisintellekt pole kolleeg, vaid tööriist
Caligiore rõhutab, et TI peaks arste ja patsiente toetama, mitte arste asendama. Arstidel on tema sõnul ainulaadne võime pakkuda empaatiat, mõistmist ja emotsionaalset tuge.
„TI-d tuleks käsitleda tööriistana, mitte kolleegina – see peab alati olema toeks, mitte asenduseks,“ kirjutab Caligiore.
„Oluline on leida õige tasakaal TI-vahendite kasutamises – nii arstide kui patsientide jaoks. Patsient saab TI abil paremini mõista oma tervislikku seisundit, näiteks milliste haigustega võivad kaasneda tema sümptomid või millised elustiilimuutused aitaksid haigusi ennetada. Kuid see ei tähenda, et TI peaks arsti asendama.“
Hoolimata oma hoiatustest on Caligiore peamiselt optimistlik TI mõju suhtes tervishoius: „Nii nagu mikroskoop aitab tuvastada kahjustatud rakke või kaart näitab aju aktiivsust teatud ülesannete täitmisel, suudab TI paljastada väärtuslikku infot, mis muidu jääks märkamata. See aitab kaasa täpsematele ja isikupärasemate diagnoosidele ning ravile,“ ütleb ta.
Tehnoloogia kui meditsiini suurendusklaas
Igal juhul ennustab Caligiore, et tervishoid muutub „dramaatiliselt“ juba lähiaastatel – tehnoloogia toimib kui „meditsiini suurendusklaas“, mis võimaldab arstidel inimese keha senisest palju detailsemalt jälgida.
TI-l on sügav mõju sellistes valdkondades nagu regeneratiivne meditsiin, kus geeniteraapia ja tüvirakud parandavad kahjustatud rakke ja organeid. Seljaajuvigastustega patsiendid võivad olla ühed kasusaajatest.
TI võimaldab ka isikupärastatud ravi, pakkudes ravimeetodeid, mis on kohandatud inimese geneetilise profiili järgi. Uuringud keskenduvad näiteks erinevate Parkinsoni tõve treemoritüüpide või rinnavähi alatüüpide sihtimisele.
Caligiore sõnul on arengu eesliinil regeneratiivne meditsiin, geneetiliselt muundatud organismid (GMO-d) ja TI nendevahelises koostoimes. GMO-d – elusorganismid, kelle geneetilist materjali on muudetud geenitehnoloogia abil – on juba sillutanud teed personaalsele geeniteraapiale.
Ka reaalse ja virtuaalse maailma ühendamine võib olla kasulik tervishoiule – näiteks metaversum, kus patsiendid osalevad grupiteraapias avatarina, või „digitaalne kaksik“ – patsiendi keha ja aju TI-simulatsioon arvutis, mille abil saab tuvastada haiguse põhjuseid ja simuleerida eri raviviise, et aidata arstil teha paremaid otsuseid.
Reklaam Stiilsed kanepist jalanõud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja mütsid naistele ja meestele leiad siit!
Reklaam Stiilsed kanepist jalanõud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja mütsid naistele ja meestele leiad siit!
Arsti ja patsiendi suhe muutub
Need ja teised edusammud muudavad arstide ja patsientide suhet, leiab Healing with Artificial Intelligence, kuid rõhutab, et nii patsientidel kui arstidel peab säilima kriitiline suhtumine TI suhtes.
Caligiore hoiatab, et arstide roll muutub TI suurema integreerumisega tervishoidu, kuid inimlik kontakt jääb keskseks patsiendihoolduses.
„Kuigi tervishoiutöötajad peavad omandama tehnilised oskused TI kasutamiseks, peaksid nad samas arendama ja hoidma oskusi, mida TI ei suuda jäljendada – näiteks pehmeid oskusi ja emotsionaalset intelligentsust. Need inimlikud omadused on hädavajalikud, et tuua töökeskkonda emotsionaalne komponent,“ selgitab ta.
Loe lisaks
Kuidas tehnoloogia eakate toimetulekut toetada võiks
Tuleohutute akutehnoloogiate hetkeseisust ja tulevikust
Kas nutitelefoniga saab soolevähki avastada?