90% autismiga täiskasvanutest on diagnoosimata

90% autismispektriga 40+ täiskasvanutest on Ühendkuningriigis diagnoosimata, selgub Londoni King’s College’i ülevaatest.

89 kuni 97 protsenti 40-aastastest ja vanematest autismispektri häiretega täiskasvanutest on Ühendkuningriigis diagnoosimata, näitab ülevaateuuring, mis viidi läbi Londoni King’s College’i Psühhiaatria-, Psühholoogia- ja Neuroteaduste Instituudis ja on omalaadsete seas suurim. Ülevaade näitas, et keskealisetel ja vanematel autismispektri täiskasvanutel on rohkem vaimse ja füüsilise tervise muresid kui samaealistel mitteautistlikel täiskasvanutel, samuti raskusi tööelus, suhetes ja üldises heaolus.

Täiskasvanute autismi uuringuid on väga vähe

Autismispektri 40+ täiskasvanute uuringuid on väga vähe – vaid 0,4% autismiuuringutest on alates 1980. aastast keskendunud just sellele teemale. Alles viimasel kümnekonnal aastal on teemale tähelepanu pöörama hakatud. Teadlased koondasid senised uuringud ja tegid narratiivse ülevaate, et mõista, kas autismispektri inimeste vananemine kulgeb teistmodi kui teistel. Ülevaade avaldati ajakirjas Annual Review of Developmental Psychology.

Uuringut toetasid British Academy ja NIHR Maudsley Biomeditsiiniline Uurimiskeskus. See toob esile autismispektri täiskasvanute ulatuslikud väljakutsed keskeas ja vanemas eas mitmes valdkonnas ning tuvastab takistusi sobiva tervishoiutoe saamisel hilisemas elus.

Enam kui 89% 40+ autismispektri täiskasvanutest on diagnoosimata

Kuigi autism „ei kao vanusega ära“, valitseb nooremate ja vanemate põlvkondade diagnooside määrade vahel suur erinevus. Ülevaate autorid analüüsisid uuesti 2018. aasta Ühendkuningriigi terviseandmeid ning leidsid, et hinnanguliselt 89% 40–59-aastastest ja 97% 60+ vanuses inimestest on diagnoosimata.

Dr Gavin Stewart, British Academy järeldoktorant IoPPN-is ja ülevaate juhtiv autor, märkis:

„Need väga kõrged aladiagnoosimise näitajad viitavad, et paljusid autismispektri täiskasvanuid ei ole kunagi ära tuntud ega toetatud õigel viisil. See võib muuta nad vastuvõtlikumaks vanusega seotud probleemidele, näiteks sotsiaalsele isolatsioonile ja kehvemale tervisele.

Kõrge aladiagnoosimise määr tähendab ka seda, et suur osa autismipopulatsioonist on jäänud teadusuuringutes tähelepanuta, mis võib moonutada meie arusaama autismispektri inimeste vananemisest ja jätta poliitikasse ning teenustesse olulisi lünki.“

Autismispektriga inimestel on suurem risk pea kõigi füüsiliste ja vaimsete terviseprobleemide tekkeks

Ülevaates rõhutati mitmesuguseid raskusi, millega keskealised ja vanemad autismispektri täiskasvanud silmitsi seisavad. Koondatud tõendid näitavad, et neil esineb peaaegu kõiki füüsilisi ja vaimseid terviseprobleeme sagedamini kui mitteautistlikel eakaaslastel. Nende hulka kuuluvad immuunhaigused, südame-veresoonkonna haigused, neuroloogilised häired, seedetrakti häired, ärevus ja depressioon, aga ka vanusega seotud haigused, nagu Parkinsoni tõbi, kognitiivsed häired, osteoporoos ja artriit.

Eriti murettekitavad leiud näitavad, et kõrgete autisminäitajatega vanemad täiskasvanud on kuus korda suurema tõenäosusega kogenud suitsiidimõtteid, enesevigastamise mõtteid või enesevigastamist. Samuti viitavad tõendid, et autismispektri täiskasvanutel diagnoositakse neli korda sagedamini varajane dementsus kui mitteautistlikel inimestel. Keskmine eluiga erines kuue aasta võrra: autismispektri inimesed elasid keskmiselt 75. eluaastani, samas kui mitteautistlikud inimesed 81. eluaastani. Autorid hoiatavad, et need arvud võivad olla moonutatud kõrge aladiagnoosimise määra tõttu.

Reklaam Stiilsed kanepist jalanõud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja mütsid naistele ja meestele leiad siit!

Reklaam Stiilsed kanepist jalanõud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja mütsid naistele ja meestele leiad siit!

Raskused arstiabi saamisel ja tööelus

Ülevaates märgiti, et autismispektri täiskasvanud kogevad tervishoiuteenustele juurdepääsul takistusi, kuna peavad toime tulema süsteemidega, mis ei ole nende jaoks kohandatud. Takistuste hulka kuuluvad suhtlus- ja tunnetuseripärad, mured järjepideva ravi pärast; ebakindlus, milliseid teenuseid kasutada ning arstide ja õdede vähene teadlikkus autismist täiskasvanueas.

Lisaks tervisega seotud raskustele ilmnesid halvemad tulemused ka tööelus enne pensioniiga, suhetes ja elukvaliteedis. Autismispektri täiskasvanute seas oli kõrge sotsiaalse isolatsiooni määr, kuid uuringud näitavad, et tugev sotsiaalne tugi on seotud parema elukvaliteediga.

Professor Francesca Happé, kognitiivse neuroteaduse professor IoPPN-is ja ülevaate kaasautor, ütles:

„Autismispektri inimeste vajaduste mõistmine vananedes on kiireloomuline globaalne rahvatervise küsimus. Vananedes muutub väljakutsete iseloom. Peame võtma elukaarepõhise lähenemise, mis rahastab pikaajalisi uuringuid, integreerib kohandatud tervishoiu ning laiendab sotsiaalset tuge, et vananevad autismispektri inimesed saaksid elada õnnelikku ja tervislikku elu.“

Ülevaates toodi esile, et puudub pikaajaline longitudinaalne uurimistöö, mis jälgiks autismispektri inimesi ajas ja mõõdaks otseselt vananemise mõjusid. Teadlased rõhutavad, et on vaja rohkem uuringuid, et paremini mõista keskealiste ja vanemate autismispektri inimeste kogemusi ning parandada nende eluväljavaateid vananemisel.

Viide uuringule

“Ageing across the Autism Spectrum – A narrative review” (Gavin Stewart ja Francesca Happé) avaldati ajakirjas Annual Review of Developmental Psychology. DOI: 10.1146/annurev-devpsych-111323-090813.