Autor: Mida arvavad Eesti arstid ja riigiorganid vaktsiiniga dementsuse ennetamise võimalusest – üks küsimus, väga erinevad vastused.
Küsisin mitmetelt riigiorganitelt ja liitudelt ühe ja sama küsimuse:
Värskelt ilmus uuring, mis näitab, et vöötohatise vaktsiin kahandab diagnoositud dementsususe esinemissagedust ligi viiendiku võrra.
Kas … peab otstarbekaks korraldada kampaania vöötohatise-vastase vaktsineerimise edendamiseks ning selle raames vaktsiini ja vaktsineerimise kinnimaksmiseks, et vähendada dementsusest tingitud kannatusi ja kulutusi?
Viited on siin: https://terviseleht.ee/vootohatise-vaktsiin-vahendab-dementsuse-riski/
Eesti Perearstide Seltsi poolt vastas küsimusele dr Piret Rospu, Tabasalu tervisekeskuse perearst
Möödunud nädalal avaldatud uuring selle kohta, et vöötohatisevastane elusvaktsiin vähendab eakatel dementsusse haigestumist isegi viiendiku võrra, on järjekordne killuke juba mitu aastat lisandunud teadmistele herpesviiruste ja dementsuse seoste kohta.
Krooniliste närvisüsteemi haigustega seostuvad herpesviirused
Krooniliste närvisüsteemihaigustega on seostatud mitmeid herpesviiruseid, näiteks Herpes simplex viirused (https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/38306033/), Varicella zoster viirus ehk tuulerõugeviirus (https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/37639023/), nõrgem on tõendus Human herpesvirus 6 ehk roseooliviiruse osas (https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/38407786/). Samuti herpesviiruste perekonda kuuluvat Epstein-Barri viirust on veenvalt seostatud hulgiskleroosi haigestumise riski tõusuga (https://www.nature.com/articles/s41582-023-00775-5).
Need viirused jäävad närvisüsteemi pesitsema
Kogu herpesviiruste perekonnale on iseloomulik, et pärast ägedate haigusnähtude vaibumist jäävad viirused eluks ajaks närvisüsteemi pesitsema. See on põhjus, miks näiteks huule- ja genitaalherpes kipuvad korduma või miks lapsena põetud tuulerõugeviirus võib täiskasvanueas hakata vöötohatise episoode põhjustama. Kuigi herpesviirusnakkused on äärmiselt sagedased ja üle maailma laialt levinud (hinnanguliselt üle 90% inimestest on mõne või mitme herpese perekonda kuuluva viirusega nakatunud https://www.helmholtz-hzi.de/en/info-center/topics/herpes-viruses/), neid nakkusi enamjaolt tänapäeval veel ära hoida pole võimalik; tuulerõugeviirus on siin ainus erand.
Tuulerõugete ja vöötohatise vastu on olemas vaktsiin
Eesti perearstid, kes on suurima haiguste ennetamisega tegeleva eriala esindajad, toetavad kõiki tõendatult efektiivseid võimalusi krooniliste haiguste vältimiseks. Tänasel päeval räägime herpesviiruste kontekstis kahest valikust. Esiteks väikelapseeas tuulerõugete vastu ennetavalt vaktsineerimine, et ära hoida nakatumist Varicella zoster viirusega. Vaktsineerimine on tasuline ja seda saab teha alates 12 kuu vanusest. Kuigi kaitse tuulerõugeviirusega nakatumise eest pole 100%-line, hoiab see ära rasked tuulerõugete juhud. Kui õnnestub vältida tuulerõugeviirusega nakatumist, siis arusaadavalt hoiab see edaspidi ära ka vöötohatise ja sellega seotud dementsuse tekke.
Vaktsiin aitab ka siis, kui tuulerõuged on läbipõetud
Teiseks on võimalik vöötohatise vastu vaktsineerida neid täiskasvanuid, kes on lapsena tuulerõugeid põdenud. Maailmas on kasutusel kaks vaktsiini. Vanem on nõrgestatud elusvaktsiin (brändinimega Zostavax), mida Eestis praegu enam ei kasutata, ning uuem on rekombinantne vaktsiin, mis sisaldab viirusest vaid ühte valku (brändinimega Shingrix), mis on Eestis saadaval. Vöötohatise vastu võivad vaktsineerida ka need inimesed, kes on varem vöötohatist põdenud, kuna viirus püsib kehas eluaegselt ja vöötohatise episoodid võivad hakata korduma. Vöötohatise vastu vaktsineerimine on näidustatud alates 50. eluaastast. Vaktsineerimine on tasuline.
Juhin tähelepanu, et praegu on vaktsineerimine näidustatud vöötohatise ja vöötohatisejärgse närvivalu ennetamiseks. Dementsuse vältimist praegu veel vaktsiini näidustuste loetelus kirjas pole, kuna see nõuab tugevamat ja teistlaadi tõendust. Praegusel hetkel lihtsalt vaktsineerijad võivad oma peas teada, et loodetavasti aitab vaktsiin mõnevõrra vähendada ka dementsuse kujunemise riski.
Mis puutub vöötohatise vaktsineerimist toetavasse kampaaniasse, siis seda otsust ei tee Eesti Perearstide Selts, vaid vaktsiini tootja. Riiklikku immuniseerimiskavasse lisamine oleks kindlasti tore, kuid peame silmas pidama ka majanduslikku aspekti. Riikliku immuniseerimiskava muudatuste ja vaktsineerimissoovitustega tegeleb Eestis Sotsiaalministeeriumi juures tegutsev immunoprofülaktika ekspertkomisjon, kes seab prioriteete ja annab soovitusi, mida ja millises järjekorras kavasse võtta.
Sotsiaalministeeriumi eest vastas Ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo spetsialist Helve Vestman
„Konkreetse Terviselehe uudise pealkiri on kahjuks liiga paljulubav, sest põhjuslikku seost ei ole tõestatud ning ainuüksi vaatlusuuringud seda kindlalt teha ei suuda. Herpes zosteri ja dementsuse seos on praegustel andmetel üsna ebaselge, seega ka vaktsiini kaitsva toime efektiivsus. Selles uuringus vaadeldi vaktsiini kaitsvat toimet dementsuse riski vähendamisel, kuid samas on öeldud, et seose kinnitamiseks või ümberlükkamiseks oleksid vajalikud juhuvalikulised kliinilised uuringud. Praegune uuring tugines retrospektiivselt saadud elektroonilistele terviseandmetele, mis ei pruugi olla kaugeltki täpsed ning neis võib esineda olulisi puudusi, sh dementsuse diagnoosimisel. See artikkel ei kinnita seost, kuid soovitab seda teemat uurida randomiseeritud kontrollitud uuringutega.“
Tervisekassa apteegiteenuse ja vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe vastus
Tervisekassa kohustus on riskirühma kuuluvate täiskasvanute hooajaliste nakkushaiguste (gripp ja COVID-19) vastase vaktsineerimise ning riikliku immuniseerimiskava järgselt laste vaktsineerimise tagamine ja vastavate vaktsiinide hankimine. Eesti riiklikusse immuniseerimikavasse määratakse vastavad vaktsiinid WHO soovitustele ja riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni otsusele.
Dr Mait Altmets, Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Dr Mait Altmetsa sõnul on vöötohatise vaktsiin Eestis olemas ja seda soovitab üle 50-aastastele täiskasvanutele ka Terviseamet Ajakava | vaktsineeri.ee.
Kahjuks on Eestis laialdasemat kasutust piiranud vaktsiini suhteliselt kõrge hind, mis on ühe Shingrixi doosi kohta ca 250-270€ ja teha on vaja 2 doosi. Zostavax vaktsiini kahjuks Eestis enam saadaval ei ole.
Uuringut ennast dr Altmets väga täpselt kommeteerida ei saa, aga ta on nõus, et vöötohatis haigusena on oluliselt elukvaliteeti halvendav ning iga põetav äge infektsioon võib halvendada ka kognitiivseid võimeid. Kellel on võimalus vaktsineerida, siis seda ta kindlasti soovitab.
Loe ka
Vaktsineerimine võib vähendada ka Parkinsoni riski
Hiina taimne ravim võib dementsust ennetada või leevendada
14 viisi aju töö parandamiseks ja dementsuse vältimiseks
Eesnäärme ravi kaitseb dementsuse, Parkinsoni, Alzheimeri eest
Oa-närimiskumm võib vähendada gripi ja herpese levikut
Mis vahe on vöötohatisel ja tavalisel herpesel?
Parkinsoni tõve mõistatus on lahendatud
Kliimamuutus viib Alzheimeri tõveni ja tervishoiu kriisideni