Vöötohatise vaktsiin vähendab dementsuse riski

Reaaleluline uuring näitab, et vöötohatise vaktsiin võib aidata vähendada dementsuse riski eakatel inimestel. Dementsus on üks tänase ühiskonna suurimaid terviseprobleeme, mille vastu puudub tõhus ravi. Seetõttu on kõik ennetusmeetmed, mis võiksid haiguse arengut kasvõi pidurdada, teadlaste süvenenud huvi all.

Walesi ja Inglismaa 100 000 elanikku kinnitavad vaktsiini kaitsvat mõju

Teadlased analüüsisid enam kui 280 000 Walesi elaniku terviseandmeid, keskendudes sellele, kas vöötohatise vaktsiini #Zostavax saanud inimesed said hiljem väiksema tõenäosusega dementsuse diagnoosi. Uuring tugines Walesi vaktsineerimisprogrammile, mis 2013. aastal pakkus vöötohatise vaktsiini ainult teatud vanuserühmadele – pärast 2. septembrit 1933 sündinud inimestele. See pakkus teadlastele võimalust võrrelda neid, kes vaktsiini said, ja neid, kes seda ei saanud, vähendades segavaid tegureid.

Vöötohatise vaktsiini uuringu tulemused

Vaktsiini saanud inimestel oli järgmise seitsme aasta jooksul 20% väiksem tõenäosus dementsuse diagnoosi saamiseks.
Võrreldes mittevaktsineeritud grupiga oli kõige suurem erinevus just naiste seas, kes said vaktsiini.
Uuringus välistati mitmed muud tegurid, nagu varasem tervislik seisund ja sotsiaalmajanduslik taust, mis võiksid tulemusi mõjutada.

Miks vöötohatise vaktsiin dementsuse riski vähendab?

Uuringu autorid selgitavad, et täpne mehhanism, miks vaktsiin dementsuse vastu töötab, pole veel selge. Siiski on välja pakutud mitmeid võimalikke selgitusi:

Ajupõletiku vähendamine – Vöötohatise viirus (Varicella zoster) võib jääda organismi varjatult ning hiljem taasaktiveeruda, põhjustades kroonilist ajupõletikku. Vaktsineerimine võib aidata organismil viiruse reaktiveerumist takistada, vähendada ajupõletikku ja sellega seotud kognitiivseid kahjustusi.
Immuunsüsteemi tugevdamine – On võimalik, et vaktsiin aitab organismil üldiselt paremini viirusinfektsioonidega toime tulla, aidates näiteks täiendada immuunreaktsioonide tasakaalu, mis mängib rolli ka neurodegeneratiivsete haiguste kujunemisel.
Herpesviiruste ja Alzheimeri tõve seos – Varasemad uuringud on viidanud seosele herpesviiruste (sh vöötohatise viiruse) ja Alzheimeri tõve vahel. Kui vaktsiin vähendab herpesviiruste aktiivsust, võib see mõjutada ka Alzheimeri riski.

Kas see tähendab, et vöötohatise vaktsiin hoiab kindlasti dementsuse tekke ära?

Oluline on mõista, et kuigi tulemused on paljulubavad, ei tähenda need automaatselt, et vöötohatise vaktsiin kõik dementsusjuhud ära ennetab. Tegemist oli vaatlusuuringuga, mis tähendab, et otsene põhjuslik seos pole teada. Uuringu järgmistes etappides soovivad teadlased teha kontrollitud kliinilisi katseid, et täpsustada vaktsineerimise ja dementsuse seose tegelikku olemust.

Mida see sinu jaoks tähendab?

Kui oled eakas ja sul on võimalus saada vöötohatise vaktsiini, võiks see olla kasulik mitte ainult vöötohatise ennetamiseks, vaid on ka võimalus saada lisakaitse raskete haiguste vastu.
Vaktsineerimise üle otsustamisel on soovitatav rääkida oma arstiga, et mõista selle eeliseid ja võimalikke kõrvaltoimeid.
Tervise hoidmiseks on oluline ka mitmekülgne eluviis: tasakaalustatud toitumine, regulaarne kehaline aktiivsus ja mõistuse treenimine, et vähendada dementsuse riski.

Vöötohatise vaktsiini ja dementsuse riski vaheline seos on huvitav ja väärib edasist uurimist. Kuigi praegused andmed viitavad vaktsineerimise võimalikule kaitsvatele mõjule, on vaja täiendavaid teadusuuringuid, et kinnitada need tulemused ja mõista, kuidas vaktsiin täpselt ajufunktsiooni mõjutada võib. Samal ajal võib vöötohatise vaktsiin olla mõistlik valik eakatele inimestele, kes soovivad vähendada tõsiste terviseprobleemide, sealhulgas neurodegeneratiivsete haiguste riski.

Viide uuringule: https://www.nature.com/articles/s41586-025-08800-x#Sec11

On kaks erinevat vaktsiini

Walesi vaktsineerimisprogramm tehti vöötohatise vaktsiiniga Zostavax, mis sisaldab nõrgestatud tuulerõugete elusviirust. See vaktsiin on ka Eestis saada – loomulikult ainult retseptiga. Teine vaktsiin on Shingrix, mida Eestis ei kasutata, kuid mis on EL registreeritud ja seega kasutamiseks lubatud. Erinevalt esimesest ei sisalda see elusviirust. Uuring ( https://www.nature.com/articles/s41591-024-03201-5) näitab, et see uuem vaktsiin annab veidi parema kaitse nii vöötohatise kui ka dementsuse vastu.