Veidi kiiremini kõndimine aitab vormis püsida

Haprate eakate tervist parandab oluliselt juba tavapärasest veidi kiirem kõndimine! Loe, mida haprus meditsiinis tähendab.

Mida tähendab haprus meditsiinis?

Haprus on meditsiiniliselt määratletud seisund eakate seas, mis suurendab haavatavust igapäevaste pingete suhtes ning suurendab kukkumise, haiglaravi vajaduse ja iseseisva toimetuleku kaotamise riski. Haprusele viitavad märgid:

Tahtmatu kaalukaotus
Aeglane liikumine
Nõrkuse tunne
Pidev väsimus
Madal kehaline aktiivsus

Kuna enamik neist sümptomitest on otseselt seotud kehalise aktiivsuse tasemega, on kõndimine eriti tõhus viis, kuidas eakad saavad parandada oma üldist tervist ja elukvaliteeti ning säilitada iseseisvust kauem.

Kui kiiresti peaks habras eakas kõndima?

Aga üks küsimus jääb: kui kiiresti peaksid eakad kõndima, et saavutada reaalseid tulemusi? Traditsiooniliselt on kasutatud „rääkimistesti“ – inimestel soovitatakse kõndida tempos, kus laulmine muutub raskeks, aga vestlus on veel võimalik. See meetod on aga subjektiivne ja keeruline järjepidevalt rakendada.

Chicago Ülikooli Meditsiinikeskuse teadlaste juhtimisel tehtud uus uuring leidis, et veidi kiirem kõndimine – 14 sammu minutis rohkem kui inimese tavapärane tempo – tõi haprate või hapruse ohus olevate eakate seas kaasa kehalise funktsiooni märkimisväärse paranemise. Teises uuringus töötasid teadlased välja ja katsetasid nutitelefoni rakendust, mis mõõdab täpselt kõnnitempot ja muudab selle kasuliku harjumuse igapäevaellu integreerimise lihtsamaks.

Sammude arvu mõõtmine on lihtne

Kõnnitempo ehk sammude arv minutis on lihtne ja praktiline viis kõndimise intensiivsuse mõõtmiseks. Dr Daniel Rubin hakkas kõnnitempo vastu huvi tundma, kui hindas vanemaealisi patsiente enne operatsioone.

„Eakatel on suur risk operatsioonijärgsete tüsistuste tekkeks,“ ütles ta. „Traditsiooniliselt on kirurgilised meeskonnad kasutanud funktsionaalse seisundi hindamiseks küsimustikke, kuid mulle tundus, et peaks olema võimalik leida objektiivsemaid mõõdikuid.“

Kiirem kõndimine on tervislikum

Rubin ja tema kolleegid analüüsisid uuringu lisaandmeid, keskendudes hapratele või hapruse ohus olevatele eakatele. Osalejad liitusid teadustöötajate poolt juhitud struktureeritud kõndimisprogrammidega oma vanadekodudes. Kõnnitempot mõõdeti reiele kinnitatud seadmega. Ühte rühma julgustati kõndima „nii kiiresti kui ohutult võimalik“, teise rühmaga jätkati nende tavapärase kõndimistempoga.

Uuringu tulemused olid selged: need, kes suurendasid oma sammusagedust vähemalt 14 sammu minutis võrreldes tavapärase tempoga (umbes 100 sammu minutis), saavutasid olulise edasimineku funktsionaalses võimekuses, mida tõestas nende suutlikkus läbida pikemaid vahemaid standardiseeritud testides.

„Inimesed, kes pole haprust kogenud, ei suuda ette kujutada, kui suur vahe on, kui poeskäik ei väsita või kui ei pea väljas olles pidevalt istumiskohta otsima,“ ütles Rubin.

Nutitelefon aitab kõndida

Nende tulemuste põhjal töötas Rubini meeskond välja nutitelefoni rakenduse nimega Walk Test, mis on loodud spetsiaalselt kõnnitempo täpseks mõõtmiseks.

„Me ei usaldanud täielikult nutitelefonide sisseehitatud analüütikat,“ ütles Rubin. „Seega ehitasime rakenduse, mis kasutab uudset avatud lähtekoodiga meetodit telefoni mõõdetud andmete analüüsimiseks ja kaasab kasutajaid lühikestesse, sihilikesse kõnnitestidesse, tagades täpsed mõõtmistulemused.“

Valideerimistestid näitasid, et rakendus mõõdab sammusagedust erakordse täpsusega, võrreldes teadusuuringute tasemel akseleromeetritega. Rubin märkis, et Walk Test töötati välja nii kasutajasõbralikuks kui võimalik, arvestades just eakate vajadustega.

„Tahtsime muuta selle võimalikult lihtsaks, et vanemad inimesed saaksid seda kasutada ilma lisavarustuseta,“ sõnas ta. „Just need, kes kõige rohkem abi vajavad, on sageli kõige halvemini varustatud.“

Praktilised soovitused igapäevaeluks

Uuring rõhutab, et kõndimisel on märkimisväärsed tervisekasud.

„Isegi tavaline jalutamine avaldas meie uuringus positiivset mõju,“ ütles Rubin. „Aga need, kes suudavad, võiksid oma kõnnitempot veidi tõsta, et saavutada veelgi paremaid tulemusi.“

Et kasutada kõnnitempot oma kõndimisintensiivsuse juhtimiseks, alusta oma tavapärase sammusageduse mõõtmisest (sammud minutis), et määrata algtase. Sealt edasi proovi veidi tempot tõsta, et kõndida pisut kiiremini, kuid endiselt mugavalt.

Püsiva ja kõrgema tempoga kõndimiseks soovitab Rubin kasutada rakendust, mis aitab samme ühtlase rütmiga sünkroniseerida. Kuigi teadlaste arendatud Walk Test rakendus ei ole veel avalikkusele kättesaadav, on metronoomi äpid lihtne alternatiiv, mis aitavad sammupidamist jälgida ja arengut mõõta.

Need meetodid aitavad kiirema tempoga kõndimise sujuvalt igapäevaellu integreerida, pakkudes lihtsat ja tõhusat strateegiat inimestele, kes soovivad vananedes püsida tervemad ja iseseisvamad.

Reklaam Stiilsed kanepist jalanõud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja mütsid naistele ja meestele leiad siit!

Viited uuringutele

Uuring „Nutitelefoni rakendus kõnnitempo mõõtmiseks enne suurt kõhuõõneoperatsiooni eakatel“ avaldati ajakirjas Digital Biomarkers 2025. aasta juunis. Autorite seas on Daniel Rubin, Marcin Straczkiewicz, Emi Yamamoto, Maria Lucia L. Madariaga, Mark Ferguson, Jennifer S. Brach, Nancy W. Glynn, Sang Mee Lee, Margaret Danilovich ja Megan Huisingh-Scheetz.

Uuring „Kõnnitempo kui kehalise aktiivsuse intensiivsuse mõõdik ja selle mõju funktsionaalsele võimekusele hapruse ohus ja hapratel eakatel“ ilmus ajakirjas PLOS ONE 2025. aasta juulis. Autorite seas on Daniel Rubin, Anthony Hung, Emi Yamamoto, Donald Hedeker, David Conroy, Megan Huisingh-Scheetz, Jennifer Brach, Nancy Glynn ja Margaret Danilovich.

Reklaam Stiilsed kanepist jalanõud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja mütsid naistele ja meestele leiad siit!