Autor: Uuring näitas, et kuigi unearteri ahenemine naastude tõttu võib viia insuldini nii meestel kui naistel, on sümptomid ja naastud meestel ja naistel erinevad.
Kuigi naastudes esinevad peamised rakutüübid on sarnased, esinevad olulised erinevused meeste ja naiste vahel nende rakkude väiksemates struktuurides.
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel põhjustavad südame-veresoonkonna haigused 17,9 miljonit surmajuhtumit aastas, millest 85% on seotud südameatakkide ehk infarktide ja ajuinsultidega.
Tartu Ülikooli doktorant Katyayani Sukhavasi, üks uuringu autoritest, selgitas, et bioloogiline sugu mõjutab oluliselt unearteri stenoosi ehk kitsenemist, ateroskleroosi arengut ja üldist südame-veresoonkonna riski. Neid tegureid mõjutavad lisaks ka vanus ja menopaus. „Meestel kipuvad südame-veresoonkonna haigused arenema varem ja nad on vastuvõtlikumad, sageli esinevad neil lipiididerikkad naastud ja verejooksud. Seevastu naistel – ilmselt premenopausaalsete hormoonide kaitsvate mõjude tõttu – areneb unearteri stenoos hiljem ja tavalisem on naastude erosioon,“ ütles Sukhavasi.
Naiste ja meeste erinevuste mõistmine unearteri ahenemise korral on ülioluline
Uuringus kasutati raku RNA järjestamist. Analüüsiti neid unearteri naastudest pärit rakke, mis koguti kaela arterite ummistuste likvideerimise operatsioonide käigus. Rakke oli kokku 7690.
Bioinformaatiline analüüs näitas olulisi erinevusi unearteri naastude rakusiseses koostises, kuigi peamistes rakutüüpides (silelihased, makrofaagid ja endoteelirakud) olid erinevused minimaalsed.
Sukhavasi selgitas, et naistel oli rohkem osteogeenseid silelihase rakke, makrofaage, mis aitavad reguleerida immuunvastust, ja endoteelirakke, mis muutusid mesenhümaalseteks rakkudeks. Meestel seevastu oli rohkem kondrotsüütidega sarnaseid silelihase rakke, makrofaage, mis osalevad koe ümberkujundamises, ja angiogeenseid endoteelirakke, mis soodustavad uute veresoonte teket.
Katyayani Sukhavasi, Heli Järve, Arno Ruusalepp ja Johan Björkgren rõhutavad, et sugupõhiste molekulaarsete mehhanismide ja geene reguleerivate võrgustike mõistmine võib aidata luua täpsemat ning isikupärastatud ravi.
Joonis, mis näitab soopõhiste subtsellulaarsete klastrite integreerimist koespetsiifiliste geeniregulatsioonivõrkudega. Joonis: Katyayani Sukhavasi
Allikas: Eesti Teadusagentuur Viide uuringule: https://www.nature.com/articles/s44161-025-00628-y
