Autor: Kuna elektrisõidukite ja taastuvenergia salvestuse roll kasvab kiiresti, muutub järjest olulisemaks ka akude ohutus. Õnneks on areng selles valdkonnas olnud kiirem kui kunagi varem.
🔋 1. Mida juba reaalselt toodetakse ja kasutatakse
a) LFP-akud ehk liitium-raudfosfaat-akud
- Tuleohutum kui traditsioonilised liitium-ioon-akud, sest need ei sütti nii kergesti ülekuumenemisel.
- Kasutatakse laialdaselt elektrisõidukites (nt Tesla, BYD, CATL).
- Sobivad hästi statsionaarseks energiasalvestuseks (päikese- ja tuuleenergia salvestus).
- Need ei sisalda kergsüttivaid metalle nagu koobalt ning taluvad paremini kuumust ja mehaanilist kahjustust. Tänu nendele omadustele eelistavad LFP-akusid näiteks Tesla (Hiina turul), BYD ja CATL. LFP-akud on leidnud koha ka kodustes päikeseenergia salvestites.
b) Naatriumioonakud (Na-ion, Sodium-ion batteries)
- Madalama energiatihedusega, kuid oluliselt väiksema tuleohuriskiga kui liitiumakud.
- Ei vaja kallist liitiumi ega koobaltit – odavam ja keskkonnasõbralikum.
- Hiina ettevõte CATL on alustanud juba nende akude masstootmist ning plaanib 2025. aastaks turule tuua täiselektrilised autod, mille jõuallikaks on naatriumioonaku.
c) Tahkisakud (solid-state batteries)
- Tahkel elektrolüüdil põhinevad, ei kasuta süttivat vedelikku, seega palju ohutumad ja praktiliselt süttimatud.
- Teatud prototüübid ja piiratud mahus tootmine (Toyota, Solid Power, QuantumScape).
- Probleemiks veel kõrged tootmiskulud ja materjalide stabiilsus.
- Esimesed kommertsrakendused on lubatud aastatel 2025–2027.
🔍 2. Mis on tulekul lähiaastatel
a) Täiustatud tahkisakud
- Mitmed autotootjad (Toyota, BMW, Nissan) lubavad 2025–2027 turule tuua tahkisakud, mis oleksid tulekindlad ja kuni 2x energiatihedamad kui praegused.
- Vajatakse veel tööstuslikku mastaapi ja vastupidavuse tõestamist.
b) Vesiniku-taristu ja kütuseelemendid
- Kuigi mitte klassikaline aku, siis vesiniku-kütuseelemendid on mittesüttivad ja atraktiivne alternatiiv näiteks rasketehnika või kaugliikluse puhul.
c) Vesipõhised akud
- Uurimisel ja arendamisel on akud, mis kasutavad elektrolüüdina vett (nt tsink-ioon või vesilahus-akud).
- Tuleohutud, sobiksid ideaalselt päikese- või tuuleenergia salvestamiseks kodudes, tööstuses, sh elektrivõrgu tasemel.
- Tootmises veel vähe, kuid USA ettevõte Form Energy testib juba esimesi selliseid süsteeme koostöös elektrivõrkudega.
Loe ka:
Ka Trump ei peata taastuvenergia kasvu
Ülemaailmne akude kasutuselevõtt kasvas 2024. aastal 53%
Maa taimestik ei suuda lisanduvat CO2 hulka enam siduda