Õige toit on ärritunud soole puhul tõhusam kui ravimid

Dieetravi on ärritunud soole sündroomi (IBS) korral efektiivsem kui ravimid. Need on Göteborgi ülikoolis läbiviidud uuringu tulemused. Toitumise kohandamine vähendab haigusnähte seitsmel patsiendil kümnest.

Ärritatud soole sündroom (IBS) on levinud haigus, mis põhjustab erineva raskusastmega kõhuvalu, gaaside teket, kõhupuhitus, kõhulahtisust ja kõhukinnisust. Need nähud võivad olla erineva raskusega ja esineda väga erinevates kombinatsioonides.

Raviks soovitatakse süüa sageli ja vähe korraga; vältida kohvi, alkoholi ja gaseeritud jooke. On ravimeid, mis leevendavad spetsiifilisi sümptomeid nagu gaasid või kõhukinnisus, kõhulahtisus, puhitus või kõhuvalu. Mõnikord kasutatakse ka antidepressante.

Ajakirjas The Lancet Gastroenterology & Hepatology avaldatud uuringus võrreldi kolme raviviisi: kahte dieeti ja ühte, kus kasutatakse ravimeid. Osalejad olid Göteborgi Sahlgrenska ülikooli haigla raskete või mõõdukate IBS-i sümptomitega täiskasvanud patsiendid.

Sümptomid paranesid enim pärast toidulaual tehtud muudatusi

1️⃣ Esimesele rühmale anti toitumisnõuandeid, mida ikka sündroomi puhul antakse – süüa sagedamini, kuid vähe korraga ning süüa vähem kääritatavaid süsivesikuid, mida tuntakse FODMAP-idena. Viimaste hulka kuuluvad nt. laktoosi, kaunvilju, sibulaid ja teravilju sisaldvad toidud, mis käärivad käärsooles ja võivad sündroomi korral valu põhjustada.

2️⃣ Teine rühm sai dieetravi, kus toidus oli vähe süsivesikuid ning proportsionaalselt palju valku ja rasva.

3️⃣ Kolmandas rühmas said patsiendi kõige tülikamate sümptomite leevendamiseks parima võimaliku ravimi.

Igas rühmas oli umbes 100 osalejat ja raviperioodid kestsid neli nädalat. Kui teadlased seejärel uurisid, kui hästi osalejad ravile reageerisid, kasutades väljakujunenud ärritunud soole sündroomi sümptomite hindamisskaalat, olid tulemused selged.

Need, kes olid traditsiooniliste toitumisnõuannete rühmas ja sõid vähe nn FODMAP sisaldavat toitu, vähenesid sümptomid oluliselt 76% -l. Madala süsivesikute ning kõrge valgu- ja rasvasisaldusega toidu rühmas oli see osakaal 71% ja ravimite rühmas 58%.

Kõik rühmad teatasid oluliselt paremast elukvaliteedist, kahanenud füüsilistest, ärevuse ja depressiooni sümptomitest.

Isikupärastamise tähtsus

Kuuekuulise jälgimise ajal, kui osalejad olid osaliselt naasnud oma varasemate toitumisharjumuste juurde, püsis suurel osal siiski kliiniliselt oluline sümptomite leevenemine: 68% traditsiooniliste toitumisnõuannete ja madala FODMAP-i rühmas ning 60% madala süsivesikute sisaldusega dieedi rühmas.

Sanna Nybacka, Stine Störsrud and Magnus Simrén, Sahlgrenska Academy at the University of Gothenburg. Photo by Margareta G. Kubista, Malin Arnesson and Johan Wingborg

Uuringut juhtisid Göteborgi ülikooli Sahlgrenska akadeemia teadur ja dietoloog Sanna Nybacka, dotsent Stine Störsrud ja professor ja vanemkonsultant Magnus Simrén.

“Selle uuringuga saame näidata, et dieedil on IBS-i ravis keskne roll, kuid on mitmeid alternatiivseid ravimeetodeid, mis on tõhusad,” ütleb Sanna Nybacka.

“Me vajame rohkem teadmisi selle kohta, kuidas IBS-i ravi tulevikus kõige paremini isikupärastada, ja uurime täiendavalt, kas on teatud tegureid, mis võivad ennustada, kas inimesed reageerivad erinevatele ravivõimalustele paremini,” järeldab ta.

Uuring https://www.thelancet.com/journals/langas/article/PIIS2468-1253(24)00045-1/abstract

Loe ka: Süsinikuhelmed ravivad soole- ja maksahaigusi https://terviseleht.eu/?p=195