Kuidas märgata ja peatada läbipõlemist keskeas

Läbipõlemine on vägagi levinud seisund, mida tihtilugu ära ei tunta enne, kui asi päris käest läheb.

Mis on läbipõlemine?

Läbipõlemine ehk burnout on seisund, kus pikaajaline stress ja pidev pinge viivad kurnatuseni nii vaimselt, emotsionaalselt kui ka füüsiliselt. Tegu ei ole lihtsalt ajutise väsimusega, vaid seisundiga, mis mõjutab inimese toimimist, motivatsiooni ja elurõõmu. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on läbipõlemist kirjeldanud kui “tööga seotud sündroomi”, mis tõukub pikaajalisest kontrollimatust stressist töökeskkonnas.

Kuigi sageli seostatakse läbipõlemist tervishoiu- ja haridustöötajatega, on see levinud ka teiste inimeste seas, eriti vanuses 40–60 eluaastat. See on aeg, mil tööpinged, perevastutus ja sageli ka vananevate vanemate hoolduskoormus kuhjuvad.

Kuidas läbipõlemist ära tunda?

Tüüpilised sümptomid ilmnevad kolmes valdkonnas:

• Emotsionaalne kurnatus: pidev väsimus, tühjusetunne, ärrituvus, emotsioonide “lamendumine”.
• Künism ja eemaldumine: vähenenud huvi töö ja inimeste vastu, kaastunde kahanemine, sotsiaalne eraldumine.
• Vähene enesetõhususe tunne ehk vähene usk oma võimetesse: tunne, et ei saa oma eluga hakkama, tulemused on kehvad, “ma ei ole piisav”.

Muudele tundemärkidele kuuluvad uneprobleemid, peavalud, seedetrakti häired, kaalumuutused, süütunne, motivatsioonipuudus ja ka depressioonile sarnased seisundid.

Kuidas ennetada läbipõlemist?

Läbipõlemise ennetamine algab teadlikkusest ja iseenda regulaarsetest “sisekontrollidest” :

• Sea piire: Õpi ütlema “ei” ja kehtestama tervislikud töö- ja eraelu piirid.
• Tee pause: regulaarsed puhkepäevad ja puhkus on mitte luksus, vaid vajadus.
• Liigu: vähemalt 30 minutit liikumist päevas aitab stressi maandada.
• Uni ja toitumine: kvaliteetne uni ja mitmekesine toit mõjutavad otseselt vaimset tervist.
• Lõõgastumine ja hobid: leia aega tegevusteks, mis pakuvad rõõmu ja rahu.
• Jaga koormust: räägi oma tunnetest, otsi tuge sõpradelt või perelt.

Mida teha, kui läbipõlemine on juba kohal?

Kui tunned, et oled juba “mudas”, ära ignoreeri märke!

• Tunnista olukorda: läbipõlemine ei ole nõrkuse märk, vaid keha ja meele kaitsereaktsioon.
• Võta aeg maha: võimalusel pikem puhkus, aga veidi abi on ka sellest, kui saad mõnedki päevad töökohustustest eemal olla.
• Professionaalne abi: pöördu psühholoogi, psühhiaatri või pereterapeudi poole.
• Mõtle töökorraldusele: vajadusel kaalu töökoha või -koormuse muutmist.
• Tee igapäevaseid pisimuudatusi: isegi väike jalutuskäik, tass teed või hea sõbra külastus aitab meeleolu tõsta.

Läbipõlemine ei vali elukutset ega vanust. See hiilib ligi vaikselt, kuid mõjutab kogu elu. Keskeas inimese jaoks, kelle õlul on sageli korraga nii töö- kui perevastutus, on enda hoidmine eriti oluline. Läbipõlemist on võimalik ennetada ja ka ravida, kui sellele teadlikult läheneda. Mida varem sa iseenda märke märkad, seda lihtsam on tagasi tasakaalu leida.

Allikad:

• Maslach, C. & Leiter, M. P. (1997). The Truth About Burnout.
• WHO ICD-11: Burnout as an occupational phenomenon.
• Mayo Clinic: Burnout symptoms and treatment.
• Kristensen et al. (2005). The Copenhagen Burnout Inventory.

Vaata kindlasti ka siia:

https://ut.ee/et/sisu/labipolemine ja

Tööstress ja läbipõlemine

🔟 Kõige tsiteeritumad teadustööd läbipõlemise valdkonnas

1. Maslach, C., Jackson, S.E., & Leiter, M.P. (1996).Maslach Burnout Inventory Manual (3rd ed.).
   
   • Põhjalik käsiraamat, mis tutvustab Maslach Burnout Inventory (MBI) tööriista, laialdaselt kasutatud läbipõlemise mõõtmiseks.​PMC
     
2. Freudenberger, H.J. (1974).Staff burn-out. Journal of Social Issues, 30(1), 159–165.
   
   • Esimene teaduslik artikkel, mis käsitles läbipõlemise nähtust, keskendudes eriti abistavatele elukutsetele.​PMC
     
3. Schaufeli, W.B., & Buunk, B.P. (2003).Burnout: An overview of 25 years of research and theorizing. In M.J. Schabracq, J.A.M. Winnubst, & C.L. Cooper (Eds.), The Handbook of Work and Health Psychology (2nd ed., pp. 383–425).
   
   • Ülevaade 25 aasta jooksul läbipõlemise uurimisest ja teooriatest.​PMC
     
4. Kristensen, T.S., Borritz, M., Villadsen, E., & Christensen, K.B. (2005).The Copenhagen Burnout Inventory: A new tool for the assessment of burnout. Work & Stress, 19(3), 192–207.
   
   • Tutvustab Kopenhaageni läbipõlemise inventuuri (CBI), uut tööriista läbipõlemise hindamiseks.​PMC
     
5. Rotenstein, L.S., et al. (2018).Prevalence of burnout among physicians: A systematic review. JAMA, 320(11), 1131–1150.
   
   • Süsteemne ülevaade arstide läbipõlemise levimusest.​PMC
     
6. Shanafelt, T.D., et al. (2002).Burnout and self-reported patient care in an internal medicine residency program. Annals of Internal Medicine, 136(5), 358–367.
   
   • Uurib läbipõlemise seost patsientide hooldusega sisehaiguste residentuuriprogrammis.​PMC
     
7. Shanafelt, T.D., et al. (2012).Burnout and satisfaction with work-life balance among US physicians relative to the general US population. Archives of Internal Medicine, 172(18), 1377–1385.
   
   • Võrdleb arstide läbipõlemist ja töö-elu tasakaalu üldise USA elanikkonnaga.​PMC
     
8. West, C.P., et al. (2009).Association of an educational program in mindful communication with burnout, empathy, and attitudes among primary care physicians. JAMA, 302(12), 1284–1293.
   
   • Uurib teadvel suhtlemise koolitusprogrammi mõju läbipõlemisele ja empaatia tasemele esmatasandi arstide seas.​PMC
     
9. Dyrbye, L.N., et al. (2006).Association of perceived medical errors with resident distress and empathy: A prospective longitudinal study. JAMA, 296(9), 1071–1078.
   
   • Käsitleb meditsiiniliste vigade tajumise seost residentide stressi ja empaatiaga.​PMC
     
10. Shanafelt, T.D., et al. (2010).Burnout and medical errors among American surgeons. Annals of Surgery, 251(6), 995–1000.
    
    • Analüüsib läbipõlemise ja meditsiiniliste vigade seost Ameerika kirurgide seas.

Reklaam Stiilsed kanepist jalanõud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja mütsid naistele ja meestele leiad siit!