Autor: “Palun uurige mind,” ütles Maria Branyas, kes elas 117-aastaseks. Teadlased tegidki seda – loe, mida nad pika elu kohta teada said!
Kui Hispaanias Olotis elanud katalaani naine Maria Branyas Morera lahkus eelmisel suvel 117-aastasena, oli ta ametlikult maailma vanim inimene. Oma elu lõpus palus ta arste: „Palun uurige mind,“ meenutab dr Manel Esteller, Barcelona Ülikooli geneetika professor ja Josep Carrerase leukeemiainstituudi vähi epigeneetika grupi juht.
Tema soov täideti. Rahvusvaheline teadlaste rühm uuris Branyase verd, sülge, uriini ja väljaheiteid, et mõista, miks ta elas nii kaua. Uuring avaldati ajakirjas Cell Reports Medicine ja seda peetakse seni kõige põhjalikumaks super-tsentenaariani (supercentenarian) ehk üle-100-aastast inimest käsitlenud teadustööks.
Igapäevased harjumused, mis aitasid elada nii kaua
Kuigi teadlased leidsid Branyase rakkudes nii vananemise märke kui ka pikaealisust soodustavaid jooni, paistsid silma just tema eluviisid.
- Ta järgis Vahemere dieeti – palju köögivilju, kala, oliiviõli.
- Ta ei suitsetanud ega joonud alkoholi.
- Ta jalutas iga päev umbes tund aega kuni 2000. aastate alguseni, mil kõndimine muutus raskemaks.
- Ta sõi iga päev kolm jogurtit, mis toetasid tema soolestiku kasulikke bifidobaktereid.
- Tal oli oma sõpruskond ja lähedane, samas linnas elav pere, ning kui vanad sõbrad lahkusid, leidis ta uusi.
- Ta mängis klaverit kuni 112. eluaastani.
Dr Esteller ütles: „Ta elas tervislikku elu.“
Mis on epigeneetika ja muud teaduslikud mõisted?
Uuringus kasutati nn multioomset lähenemist, mis hõlmab korraga mitut teadusvaldkonda:
- Genoomika – uurib meie DNA-d ja geene.
- Proteoomika – uurib valke, mis meie kehas töötavad.
- Epigeneetika – uurib, kuidas keskkond ja eluviis mõjutavad geenide avaldumist ilma DNA järjestust muutmata. Näiteks epigeneetilised markerid võivad näidata, kui vana keha bioloogiliselt on, sõltumata passis olevast east.
- Metaboloomika – analüüsib ainevahetusprodukte.
- Mikrobioomika – uurib mikroobe, kes elavad meie sees ja peal.
Dr Esteller selgitas: „Tal olid rakud, mis paistsid nooremad, kui tema tegelik vanus oli,“ viidates epigeneetilistele markeritele.
Samuti märkisid teadlased, et Branyase mikrobioom sisaldas rohkelt bifidobaktereid – Bifidobacterium’i – kasulikke baktereid, mida leidub näiteks jogurtis. See aitas hoida põletiku taset madalal. „Kõrge põletiku tase on seotud kiirema vananemisega,“ ütles Esteller.
Hea tervise ja haiguse vaheline tasakaal
Uuring näitas, et Branyasel oli korraga nii vananemise kui ka hea tervise märke. Tal olid küll lühikesed telomeerid (kromosoomide otsad, mis lühenevad vananedes) ja vananenud immuunsüsteemi tunnused, ent samal ajal esines tal geene, mis kaitsesid närvisüsteemi ja südant. Tema põletiku tase oli madal, veri ei näidanud tõsiseid haigusi ning bioloogiline vanus oli passieast noorem.
See võimaldas teadlastel eristada esmakordselt väga selgelt vananemist haigusest. Nagu dr Esteller ütles: „Super-tsentenariaanid ei ela nii kaua seetõttu, et vananemine üldiselt aeglustuks, vaid tänu huvitavale duaalsusele – äärmise vananemise ja terve pikaealisuse tunnused esinevad korraga.“
Sugulaste elu ja haigused
Branyas sündis 1907. aastal San Franciscos Hispaaniast pärit vanemate peres. Kui ta oli 8-aastane, suri tema isa ja pere kolis tagasi Hispaaniasse.
- Tal oli üks poeg, kes suri 52-aastaselt.
- Tal oli kaks tütart, kellest üks on nüüd 92 ja teine 94-aastane.
- Sugulased surid mitmesugustesse haigustesse: Alzheimeri tõbi, vähk, tuberkuloos, neerupuudulikkus, südamehaigused.
Maria Branyas aga jäi elama – aastakümnete võrra pikemalt kui tema pereliikmed.
Teadlaste arvamused üli-pikaealisuse kohta
Uuring tõi kaasa ka elava arutelu.
- Dr Immaculata De Vivo, Harvardi ülikooli molekulaargeneetik, ütles: „Nende seletused proua Branyase pikaealisuse kohta on teaduslikult mõistlikud.“ Samas hoiatas ta, et ühe inimese põhjal ei saa teha väga suuri järeldusi.
- Dr Mary Armanios, Johns Hopkinsi ülikooli onkoloog ja geneetik, oli skeptilisem: „Pikaealisuse geneetika on kurikuulsalt segane.“ Tema sõnul pole veel kindel, millised geenivariandid tegelikult eluiga pikendavad.
- Armanios lisas: „Ma arvan küll, et halvad geenid võivad elu lühendada. Aga ma ei ole kindel, et heade geenide mõjud suudavad ületada sotsiaalmajanduslikke piiranguid.“
- Esteller rõhutas veel kord Branyase elustiili: „Ta võitis geneetilise loterii, kuid ta hoolitses ka enda eest.“
Mida see tuleviku jaoks tähendab?
Teadlased usuvad, et sellised uuringud võivad tulevikus aidata eristada vananemist haigustest ja ehk ka c. Näiteks epigeneetilised ravimid, mida juba kasutatakse vähiravis, võivad tulevikus aidata ka vananemise protsessi mõjutada.
Praegu on aga kõige kindlamad õpetused just need, mida Maria Branyas oma igapäevaelus järgis: tervislik toit, liikumine, head suhted ja halbade harjumuste vältimine.
Viide teadustööle
Santos-Pujol et al. “The multiomics blueprint of the individual with the most extreme lifespan”. Cell Reports Medicine (2025), https://doi.org/10.1016/j.xcm.2025.102368
Loe lisaks
Tervislik eluviis kahandab elu lühendavate geenide mõju 60+%