Kofeiin võib kaitsta depressiooni eest

Kofeiin kaitseb depressiooni eest, mõjutades soolebakterite ja aju suhtlust ning kaitstes soolebakterite kooslust stressi mõju eest.

Kohvis ja tees sisalduv kofeiin on juba ammu äratanud huvi kui võimalik vahend depressiooni leevendamiseks. Varem seostati seda peamiselt kofeiini otsese mõjuga ajule, kuid nüüd uurivad teadlased selle mõju soolestiku ja aju vahelisele infovahetusele.

Chongqingi Meditsiiniülikooli teadlaste poolt läbiviidud uuring, mis avaldati ajakirjas European Journal of Pharmacology, kasutas erinevaid stressitekitajaid hiirte peal. Kaks nädalat olid hiired nälja, külma, sotsiaalse isoleerituse mõju all või näiteks kaldu asetatud puuris.

Enne stressiperioodi jagati hiired kolme rühma. Esimene rühm stressi ei kogenud. Teine rühm puutus kokku stressiga ilma kofeiinita. Kolmas rühm sai enne stressi igapäevaselt kofeiinisüste. Süstid tehti aktiivse faasi alguses, et minimeerida kofeiini ergutavat toimet ja keskenduda selle võimalikele kaitsvatele omadustele. Depressiooni ja ärevuse sümptomite hindamiseks viidi läbi kolm käitumistesti: sahharoositest tuvastas anhedoonia (võimetus tunda rõõmu), sabapidi rippumise test mõõtis lootusetuse märke ning „avatud välja“ test analüüsis ärevuskäitumist. Lisaks jälgiti kehakaalu muutusi, mis peegeldavad stressi mõju organismile.

Uuriti ka bioloogilisi näitajaid, mis on seotud soolestiku ja aju vahelise suhtlusega. Teadlased analüüsisid hiirte soolefloora koostist väljaheiteproovide põhjal, mõõtsid soolebarjääri kaitsevalkude taset ja põletikumarkerite hulka nii veres kui ka hipokampuses – ajupiirkonnas, mis mõjutab meeleolu.

Stress kofeiinita tekitab depressiooninähte

Tulemused näitasid järgmist:
Hiirtel, kes kogesid stressi ilma kofeiinita, kujunesid välja depressioonilaadsed sümptomid – nad kaotasid kehakaalu, jõid vähem magusat vett, vältisid avatud välja keskosa ning jäid sabapidi rippudes kauem liikumatuks. Seevastu kofeiini saanud hiired säilitasid kaalu, huvitusid magusast veest, uurisid aktiivselt ümbrust ja jäid vähem liikumatuks – viidates kofeiini kaitsvatele omadustele kroonilise stressi mõjude vastu.

Stress kahjustab sooleseinu

Teadlased leidsid, et stress kahjustab soolebarjääri kaitsevõimet: stressi all kannatanud hiirtel vähenesid kaitsevalkude ZO-1, klaudiin-1 ja MUC2 tasemed, mis võimaldas põletikulistel ühenditel, nagu lipopolüsahhariid (LPS), tungida vereringesse. LPS ja põletikumarker NLRP3 olid stressiga hiirtel tõusnud, samal ajal kui kofeiinigrupis püsisid need näitajad madalal. Ajus suurenesid stressi mõjul põletikumolekulide (TNF-α ja IL-1β) tasemed ning vähenes BDNF – valk, mis on oluline neuronite tervise jaoks. Kofeiin kaitses ka aju nende muutuste eest.

Stress muudab soolebakterite kooslust

Stress mõjutas samuti soolestiku mikrobiootat: Escherichia-Shigella bakterite arv kasvas ja Enterorhabdus vähenes. Need muutused olid seotud nii põletiku kui ka depressioonisümptomitega.

Kofeiin hoiab normaalset soolebaktereid

Kofeiini saanud hiirtel säilis normaalne mikrobioota koostis. Teadlased märkisid, et teatud mikroobid on seotud nii põletiku kui ka käitumisega, mis viitab kofeiini võimalikule rollile vaimse seisundi reguleerimisel soolefloora kaudu.

Uurijate hüpotees:
Krooniline stress kahjustab soolebarjääri, võimaldades bakteriaalseid toksiine vereringesse, mis põhjustab põletikku ja mõjutab aju, soodustades depressiooni teket. Kofeiin aitab säilitada soolebarjääri terviklikkust ja tasakaalustada mikrobiootat, katkestades sellega stressi-depressiooni-põletiku nõiaringi.

Reklaam Stiilsed kanepist jalanõud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja mütsid naistele ja meestele leiad siit!