Kas nutitelefoniga saab soolevähki avastada?

Uus nutitehnoloogia võib muuta soolevähi varajase avastamise lihtsamaks ja kiiremaks. Tegemist on kodus tehtava testiga.

Saksamaa Vähivastase Uurimiskeskuse (DKFZ) teadlased leidsid, et nutitelefoni abil kodus tehtav väljaheiteanalüüs võib olla tõhus alternatiiv praegustele laboritestildele.

See avastus võib muuta soolevähi varajase avastamise kättesaadavamaks ja mugavamaks – seda eriti neile, kes eelistavad koduseid lahendusi.

Saksamaal pakutakse praegu 50-aastastele ja vanematele meestele ja naistele jämesoolevähi sõeluuringuks kahte võimalust: koloskoopiat ja immunokeemilist väljaheitetesti (FIT). Vaatamata sellele, et Saksamaal kutsutakse inimesi süstemaatiliselt testima, on osalus testimises ebapiisav.

Mis on FIT?

FIT on immunokeemiline test: selle käigus kasutatakse spetsiifilisi antikehi, mis tunnevad ära verevärvipigmendi hemoglobiini, tuvastades nii silmale nähtamatu vere väljaheites. Vere olemasolu võib viidata limaskesta pahaloomulistele kasvajatele või healoomulistele polüüpidele, mis võivad olla vähieelsed seisundid, kuid põhjuseks võivad olla ka muud tegurid. Kui test on positiivne, soovitatakse inimesel läbida koloskoopia. Koloskoopiat peetakse jämesoolevähi varajase avastamise kuldstandardiks, kuna see on kõige täpsem meetod. Vähieelsed muutused saab uuringu käigus koheselt eemaldada, mis vähendab haiguse riski. Neile, kes koloskoopiat ei soovi, pakutakse FIT-testi.

Jämesoolevähi sõeluuringud on Saksamaal endiselt alakasutatud

Selline varajase avastamise meetod on populaarsem kui koloskoopia. Mõnes riigis on FIT-i kasutajate osakaal tõepoolest väga kõrge – näiteks Hollandis ületab see 70%. Saksamaal on aga palju arenguruumi: regulaarseid FIT-teste teeb ainult umbes 20% elanikkonnast.

Väljaheite analüüs nutitelefoniga

DKFZ teadlased püüdsid leida viise, kuidas julgustada rohkem inimesi kasutama jämesoolevähi sõeluuringu võimalusi. Michael Hoffmeister selgitab: „Digitehnoloogiate ja eriti nutitelefonide kasutamine tundub loogiline valik, kuna need on paljude inimeste igapäevane kaaslane. Miks mitte kasutada nutitelefoni ka väljaheite analüüsimiseks?“

See on tehniliselt täiesti võimalik – kiire hemoglobiinitesti ja nutirakenduse kombinatsioonina. Kiirtest on juba turul olemas ning rakendus selle testi tegemiseks on tasuta allalaetav suurimatest äpipoodidest.

Kiirtesti saab mugavalt teha kodus: testipulk kastetakse kolm korda väljaheiteproovi sisse ja seejärel katseklaasi koos testlahusega. Pärast proovivõtmist loksutatakse seda ning tilgutatakse kolm tilka testikasseti peale. 15 minuti pärast tehakse kasseti pilt nutitelefoniga ning rakendus teeb ülejäänu – värvi intensiivsuse põhjal tuvastab see, kas väljaheites on verd või mitte. Tulemused kuvatakse ekraanile koheselt. Võrreldes klassikalise FIT-testiga on see meetod patsiendisõbralikum: puudub vajadus arsti külastamiseks, proovi laborisse saatmiseks ja tulemuste ootamiseks mitu päeva.

Telefon on sama täpne kui laboritest

Küsimus jääb: kas nutitelefon suudab tõesti konkureerida laboriga? Kas vere jälgede tuvastamise täpsus on võrreldav? Just seda uuris Michael Hoffmeisteri juhitud DKFZ uurimisrühm. Aastatel 2021–2023 osalesid BLITZ-uuringus inimesed, kes pidid läbima koloskoopia gastroenteroloogia osakonnas Lõuna-Saksamaal. Neile pakuti võimalust osaleda kahte FIT-testi võrdlevas uuringus, misjärel tehti ka koloskoopia, millega sai pärast kontrollida testi tulemusi.

654 osalejast otsustas 361 (55%) proovida lisaks ka nutitelefonipõhist testimist ning 89% neist hindas hiljem küsimustikus nutitelefoni testi kasulikuks alternatiiviks.

„Nutitelefon suudab laboriga sammu pidada,“ ütleb Hoffmeister. „Nutitelefonitestide tundlikkus oli sama hea kui laboritestide puhul.“ Võrdlus koloskoopia tulemustega näitas, et rakenduse abil avastati vähieelseid muutusi 28% juhtudest. Laboritestide tundlikkus oli 34% ehk veidi parem. Mõlema meetodi spetsiifilisus oli 92%, mis tähendab, et valepositiivsete tulemuste määr oli väike.

„Meie tulemuste põhjal võiks nutitelefonipõhine FIT-testi tegemine olla mõistlik alternatiiv või täiendus tavapärasele laboritestile,“ ütleb kaasautor Herrmann Brenner. „Ma näen reaalset võimalust, et see lisavõimalus aitab kaasata rohkem inimesi jämesoolevähi varajaseks avastamiseks ja kasutada ära ennetusvõimalused.“

Eestis kasutatavad soolevähi skriiningumeetodid

Eestis on soolevähi sõeluuring suunatud 60–68-aastastele meestele ja naistele ning toimub iga kahe aasta tagant. Peamiseks meetodiks on peitveretesti (FIT – fekaalne immunokeemiline test) kasutamine, mis võimaldab avastada roojas nähtamatuid verejälgi. Testikomplekt koos juhistega saadetakse osalejatele koju või antakse perearstikeskuses. Proov võetakse kodus ja saadetakse laborisse analüüsimiseks. Tulemused on kättesaadavad umbes 10 tööpäeva jooksul. Kui test on positiivne, suunatakse patsient koloskoopiale, mis võimaldab soolestikku põhjalikumalt uurida ja vajadusel eemaldada polüübid või võtta koeproove. Eestis on soolevähi sõeluuring tasuta ja kättesaadav ka ravikindlustamata isikutele. Osalemiseks võib oodata personaalset kutset või pöörduda ise perearsti poole.

aastal osales sõeluuringul üle 60% kutsututest, mis on märkimisväärne kasv võrreldes varasemate aastatega.

2025. aastal kutsume tasuta soolevähi sõeluuringule kõiki naisi ja mehi sünniaastaga 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967.

Loe Eesti sõeluuringust siin: https://soeluuring.ee/soolevahk/

Tulevikuperspektiiv: kodune testimine nutitelefoniga

Kuigi Eestis kasutatakse praegu laboratoorseid peitvereteste, võib nutitelefonipõhine testimine tulevikus pakkuda veelgi mugavamat ja kiiremat alternatiivi. Selline lähenemine võib suurendada osalemismäära sõeluuringutes, võimaldades inimestel teha teste kodus ja saada tulemused kiiresti. See on eriti oluline, arvestades, et soolevähk on Eestis üks levinumaid vähivorme, põhjustades igal aastal umbes 700 uut haigusjuhtu ja üle 400 surma.

Reklaam Stiilsed kanepist jalanõud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja mütsid naistele ja meestele leiad siit!