Kuidas mees tervelt sajani elab?

Miks elab mees vähem kui naine? Ja kuidas teha nii, et mehe tervis püsiks kaua ja kindlalt hea? Vastused leiad järgnevatest lugudest!

Milline on keskmine Eesti mees?

Keskmine Eesti mees on 35 kuni 40 aastat vana. Tema nimi on Martin või Kristian või Siim, sest need olid väga populaarseid nimed 80ndatel ja 90ndatel.

Statistika järgi on ta keskharidusega, Rae vallas elav mootorsõiduki juht. Tal on lapsed, kuid ta ei ole abielus. Ta näeb välja terve, tal pole veel ühtegi tõsist diagnoosi, kuid stressitase on juba kõrge, liikumist on liiga vähe ning köögi- ja puuvilju sööb ta harva.

Jah, mees näeb välja terve, aga nähtavad haiguste sümptomid annavad tihti endast märku alles siis, kui kahjustus on juba suur.

Naisel on arst ja sõbrannad, mehel on …

Mehed tarbivad rohkem alkoholi, tubakat ja teisi sõltuvusaineid, käivad harvem pere- ja eriarsti ja ka hambaarsti juures, kasutavad vähem vaimse tervise teenuseid. Mehed toituvad vähem tervislikult, liiguvad vähem kui naised, meeste seas on rohkem ülekaalulisi ja rasvunuid. Mehed mõtlevad ja tegutsevad teistmoodi kui naised. Mehed suruvad oma emotsioonid alla ja “ventileerivad” neid enamasti mittetervislikul viisil. Ja kõige muu hulgas, mida mehed teisiti teevad, ei kipu nad arsti poole pöörduma isegi siis, kui aru saavad, et vist tegelikult peaks. Tihtilugu arvatakse, et naised jõuavad arsti juurde varem seepärast, et neil on suurem ja suhtlusaltim tutvusringkond. Aga imelikul kombel on nii, et isegi mehed, kellel on juhtumisi suurem suhtlusringkond kui naistel, ei küsi oma tuttavatelt abi.

Mitmed uuringud kinnitavad, et 60% meestest otsib abi ainult siis, kui keegi teine neid selle poole järjekindlalt suunab või peaaegu et sunnib.

Kolm põhipõhjust, miks mees lõpuks arsti juurde läheb

Naine käskis.
Sõbra matustel käimine pani mõtlema, et midagi on siiski teha vaja.
Mees on juba väga haige ja ei saa enam ise kuidagi hakkama.

Eesti mehe suhtlusvõrgustik on kehv

Eesti naiste suhtlusvõrgustik on märgatavalt suurem kui meestel.
Eesti mehed kuuluvad Euroopa ühte kõige väiksemate sotsiaalsete võrgustikega rühma.
Keskmine lähedaste sõprade arv on naistel kõrgem kui Euroopa keskmine, meestel madalam.
Eesti naised suhtlevad sõprade ja sugulastega sagedamini kui Eesti mehed.
Eesti mehed kuuluvad Euroopa madalaima kontaktisageduse rühma (vähem regulaarselt helistamist, kohtumisi, sõpradega aja veetmist).
Meeste võrgustikud on õhemad ja kitsamad, sageli piirduvad tööga või 1–2 sõbraga.
Eakad Eesti mehed on Euroopa ühed kõige isoleeritumad.

Mees ei hooli oma tervisest … või ei julge hoolida?

Nagu tervise ja haigusega tihti on – ühte kindlat põhjust pole. Ei, mees pole tegelikult oma tervise suhtes täiesti ükskõikne, nagu näida võib. Aga mees peab olema tugev – nii arvab ühiskond, enamus naisi südamepõhjas (vähemalt meeste arvates) ja mees ise. No kui pole tugev, siis peab ta olema enesekindel, iseseisev, riskialdis, edukas ja julge. Ja kui mees usub sellistesse pika ajaloo jooksul väljakujunenud normidesse, siis ta käitubki niimoodi. Või püüab näidata, et käitub nii. See roll hoiab mehi eemal abist, mida nad tegelikult vajaksid.

Suure üldistusena võib öelda, et mehed on vähem teadlikumad tervisest ja haigustega seotud probleemidest. Mehed otsivad vähem infot nii tervise kui haiguste kohta ja alahindavad alko ja suitsetamisega seotud riske – nagu ka paljusid teisi riske. Alkot, suitsu ja narkot nähakse pigem stressimaandajatena ning need käivad “karuse” oleku, “hea elu” ja “peo” juurde. Huvitav on, et mehed alahindavad oma keha suurust ehk siis ka rasva hulka. Naised vaatavad rohkem peeglisse, näevad oma keha tegelikust suuremana ja paksemana, võrdlevad ennast teistega. Mehed oma keha teistega sellisel viisil reeglina ei võrdle. Naiste seas on pealegi sotsiaalselt ja seksuaalselt pika aega olnud eelistatud suured ja lihaselised mehed. Lisaks on suurus ka meeste hierarhilises maailmas eeliseid omanud.

Kas haige olla on piinlik ja hirmutav?

Võib öelda, et piinlikkustunne on sageli esikohal – mees tunneb piinlikkust, kui ta haige on. Mehed ei pane tähele väikeseid muutusi tervise osas ning see ei aita meestel tõsiseid haigusi varakult avastada. Nagu ka naistel, on ka meestel hirm teada saada, et tervisega on asjad tõsiselt halvasti. Ning kui haigus avastatakse, tekib hirm ebameeldivate protseduuride ees.

Kas naised peavad meeste terviseprobleemid ära lahendama?

Naised ei pea meeste probleeme enda peale võtma ega neid lahendama. Küll aga on hea teada, millised mehed on ja millised on meeste probleemide sagedasemad põhjused. Siis saavad naised mehi abiküsimisele suunata.

Üks väga huvitav vaimse tervise uuring Austraaliast ütleb, et 60 protsenti meestest pöördusid meedikute poole seepärast, et keegi teine suunas neid.

“ Minu toitumisnõustamise praktikast lähtudes saan öelda, et kui mees tuleb nõustamisele ja kui sa küsid, et miks sa tulid, siis on enamasti kolm põhjust. Üks põhjus on see, et naine käskis ja suunas – mees ei pea lihtsalt kannatama. Teine põhjus ei ole nii naljakas. Teine põhjus on see, et ta just paar nädalat tagasi oli sõbra matustel ja siis otsustas oma eluviisi muuta. Ja kolmas põhjus, mida mina olen kogenud kahjuks, on see, et see mees on juba väga haige. Ta ei saa enam midagi süüa. Tal kõik valutab, analüüsid on väga halvad. Otsitakse võimalust, et saaks kasvõi midagigi teha.”

Mitu aastat elab mees tervena? Ja kaua pärast seda elada jääb?

aastal elasid naised keskmiselt 83, mehed 75,6 aastat.

Naised elavad tervena ~60 aastat
Mehed elavad tervena vaid 55 aastat
100+ aastaseid naisi on Eestis 191, mehi vaid 23 ehk 8 korda vähem!

Aastal 1800 oli keskmine eluiga üle maailma 35 kuni 40 aastat. 2023 on keskmine eluiga 78 aastat. Tõus algas umbes eelmisel sajandivahetusel ehk orientiiriks saab kasutada aastat 1900.

See tähendab, et meil on olnud inimkonna mõttes väga lühike periood, mille jooksul on meie eluiga kahekordistunud. Ehk siis teisisõnu peame oma kehas elama ja hakkama saama oluliselt kauem … aga ei tea täpselt, kuidas. Me tunnetame, kuidas peale seda 35 või 40 aastat hakkab keha muutuma, kuidas keha teistmoodi käitub. Inimene on ju üldiselt laisk ja uusi asju on raske omaks võtta. Kui varem sai õppimatagi keskmiselt 35 aastat täis, siis tahaks nagu ka ülejäänuga nö vana rasva pealt mõnusalt hakkama saada.

Tänase päeva teadmine on aga see, et esimesed 40 – 50 aastat tuleb oma keha eest väga hästi hoolitseda, siis on ülejäänud 40 või 50 aasta jooksul võimalik nautida tervislikku vananemist.

Kuidas see tervislik vananemine käib?

Kuidas see tervislik vananemine käib? See on populaarne uurimisteema teaduses – tegeletakse nii fundamentaalsete küsimustega kui metoodikate väljatöötamisega kui uute teadmiste praktilise rakendamisega samaaegselt. Suur ja ehk kõige praktilisem osa on terviseprobleemide ennetus. Kogu selline tegevuse kandev idee on, et me peame hakkama hoolitsema oma tervise eest selles uues ajas, kus meie eluiga on juba nii pikk.

Tervise Arengu Instituudil on hea ülevaade, mis räägib haiguskoormusest. On viis põhjust, kuhu kaob Eesti inimese tervis. Kõigi meeste ja naiste võrdlus näitab, et kolm suurimat põhjust on meestel ja naistel samad: kõrgvererõhutõbi, südame isheemiatõbi, ajuverevarustuse häired ja insult. Naistel on 4. ja 5. kohal vastavalt osteoartriit ja südamepuudulikkus, meestel aga maksatsirroos ja kopsuvähk. Kogu eelneva jutu kinnituseks näitab uuring, et 15 kuni 44aastaste meeste seas moodustavad haiguskoormusest olulise osa mürgitused, kukkumised, enesetapud ja enesetapukatsed, ärevushäired ning liiklusvigastused. Ning uuringu kokkuvõtteks saab öelda, et tegemata ennetustöö on üks oluline põhjus, miks mehed elavad vähem aastaid tervena ja surevad enneaegu.

Loe testosteroonist, mehe õigest toidust, heast erektsioonist, eesnäärme tervise hoidmisest ja teistest mehe hormoonidest siit: Erektsioonihäire on mehe keha hädasignaal

Toimivad toidulisandid, mis mehe püsti ajavad

Meestele eriti olulised mikrotoitained

Need mikrotoitained on eriti olulised meestele, kellel on palju kõhusisest ehk vistseraalset rasva, kõrge põletiku tase, metaboolne sündroom ja eesnäärme probleemid:

Kiudained – näiteks linaseemned, kui kõht ka kinni on.

Soja isoflavoonid, mida ei pea kartma, sest soja östrogeeni mõju on väga nõrk!

Viinamarja seemne ekstrakt, mis sisaldab proantotsüaniide.

Roheline tee, kvertsetiin, vitamiin C, tsink, oomega-3 rasvasest kalast, L-lüsiin, riisikliid, astaksantiin

🎯 Need on alusmaterjalid hormoonide tootmiseks, mitte „kiire imelahendus“!

Testosterooni ja sperma tootmist mõjutavad positiivses suunas kõige enam

Vitamiinid A ja D

Mineraalid tsink, magneesium ja seleen

Millised ained aitavad erektsioonihäirete puhul?

Suurem magneesiumi, tsingi, vase ja seleeni tarbimine on seotud madalama erektsioonihäirete riskiga. Magneesium omab kaitsvat rolli veresoonte lupjumise vastu. Tsink ja vask on olulised antioksüdantse ensüümi superoksiiddismutaasi (SOD) toimimiseks. Tsingi ja vase puudus on seotud suurema oksüdatiivse stressi ja põletikuga, mis omakorda mõjutavad negatiivselt südame-veresoonkonna tervist. Tsink võib aidata kaitsta veresoonte endoteeli ehk sisekihti, säilitades veresoonte funktsiooni. Seleen on vajalik antioksüdantsete ensüümide (TRx, GPx) jaoks. Seleen aitab vähendada ateroskleroosi, pärssides ohtlike raskmetallide mõju ja tõstes lämmastikoksiidi (NO) taset.

Püknogenool ja L-agrginiin, mis sisalduvad prantsuse meremänni ekstraktis, parandavad seksuaalset iha, orgasmilist funktsiooni ja rahulolu vahekorraga. Lämmastikoksiidi süntaas (NOS) muundab aminohappe L-arginiini lämmastikoksiidiks, mis on vajalik veresoonte laiendamiseks ehk siis vere juurdevoolu suurenemiseks peenisesse. Prantsuse meremänni ekstraktis sisalduv püknogenool katalüüsib eNOS-i ja inhibeerib angiotensiini konverteerivat ensüümi, mille tulemuseks on samuti veresoonte laienemine.

Püknogenool hoolitseb ka südame ja eesnäärme eest

Püknogenooli saab kasutada südame-veresoonkonna olukorra parandamiseks, metaboolse sündroomi ja eesnäärme healoomulise suurenemise korral.

Püknogenool mõjutab positiivselt tühja kõhu veresuhkru taset, glükeeritud hemaglobiini, LDL kolesterooli taset, süstoolset ja diastoolset vererõhku ning kehamassiindeksit. Uuringutes kasutati annuseid 50 kuni 300 mg päevas. Uuringus, kus mehed võtsid 150 mg püknogenooli päevas, oli tulemuseks vööümbermõõdu vähenemine, triglütseriidide taseme langus, vererõhu langus, “hea” HDL-kolesterooli tõus, tühja kõhu glükoosi taseme langus ja plasma vabade radikaalide taseme langus.

Püknogenooli kasutamine eesnäärme healoomulise suurenemise korral

Katses kasutasid 22 meest 150 mg püknogenooli päevas. Püknogenooli rühm näitas iga sümptomi osas suuremat paranemist nii platseebo- kui ka ravimirühmadega võrreldes. Püknogenooli rühm näitas suurenenud antioksüdantset staatust, samas kui ravimirühm näitas kõrget oksüdatiivse stressi taset.

Seleen – normaalne sperma ja väiksem eesnäärmevähi risk

Seleen ülesanded: immuunsüsteemi normaalne toimimine, kilpnäärme normaalne funktsioneerimine, rakkude kaitse oksüdatiivse stressi eest, normaalne spermaloome ja juuste ning küünte hea tervis. Põhjamaades ja ka Eestis on pinnase seleenitase madal ja seega on ka kohalikus toidus seleeni liiga vähe.

Seleeni ühendid valkudega ehk selenoproteiinid

Glutatioon-peroksüdaasid on antioksüdandid, mis kaitsevad rakke kahjustuste eest.

Tioredoksiini reduktaasid on ained, mis taastavad teatud antioksüdante, sh Q10.

Joodtüroniini dejodinaasid on vajalikud kilpnäärme tööks.

Selenoproteiin P kaitseb veresoonte endoteelirakke oksüdatsiooni eest.

15kDa selenoproteiin võib kaitsta eesnäärme rakke ja vähendada eesnäärmevähi riski.

Mitokondrites asuv selenoproteiin V kaitseb sperma rakke oksüdatiivsete kahjustuste eest.

Seleen sperma ja viljakuse heaks

Seleeni puudus võib põhjustada meeste viljatust, põhjustades sperma kvaliteedi ja spermatosoidide liikuvuse halvenemist • Uuringus oli meestel, kes said päevas 200 μg seleeni, märkimisväärselt kõrgem spermatosoidide koguarv ja parem liikuvus võrreldes platseebot saanud meestega. Seleenipuudus kahandab ka testosterooni sünteesi.

Seleen ja väiksem eesnäärmevähi risk

Topeltpime, platseeboga kontrollitud ning 7,5 aastat kestnud uuring, kus osales 5141 meest vanuses 45-60 aastat. Doos: 1 kapsel, mis sisaldas 120mg Cvitamiini; 30mg E-vitamiini; 6mg beetakaroteeni, 100 µg seleeni ja 30mg tsinki. Tulemus: vähi esinemine ja üldine surevus meeste hulgas vähenes.

Tsink – see on testosterooni tootmine

Tsink on vajalik testosterooni sünteesimiseks. Tsink on vajalik enam kui 300 erineva rakulise protsessi jaoks, sealhulgas rakusisese signaaliülekande ja ensümaatiliste funktsioonide jaoks. 1996. aasta uuringus leiti, et tsingi toidulisandite manustamine meestele, kes olid vaid mõõduka tsingipuudusega, tõi kaasa märkimisväärse testosteroonitaseme tõusu veres.

Tsingipuudus soodustab eesnäärme suurenemist. Tsink mängib rolli eesnäärmerakkude õige apoptoosi ehk programmeeritud rakusurma protsessis. Ebapiisav tsingi tase tähendab ebapiisavat apoptoosi, mis ei suuda tasakaalustada rakkude paljunemist. See viib eesnäärme rakkude massi suurenemiseni.

Vähe magneesiumi – vähem testosterooni ja rohkem stressi

Magneesium (Mg) aitab kaasa mitmete ensüümide tööle. Magneesium kahandab põletikku soosivate tsütokiinide hulka, parandades sellega teiste ensüümide tööd munandites. Magneesiumi on vaja ka energiaülekandeks munandite nende rakkude mitokondritele, kus toimub testosterooni süntees. Madal magneesiumitase on Euroopas levinud, eriti kroonilise stressi korral ja neil, kes higistavad palju. Madala Mg taseme korrigeerimine on mitmetes uuringutes näidanud seerumi testosterooni taseme paranemist.

Magneesium ja stress

Magneesiumipuuduse ja stressi sümptomid on sarnased – väsimus, ärrituvus ja ärevus. Madal tase võib olla stressi põhjus ja tagajärg. Üks põhjustest, miks stress magneesiumipuudust tekitab, on “stressihormoon” kortisool. See lagundab luid ja põhjustab suurenenud magneesiumi kadu uriiniga. Magneesium on üks toitaineid, millel on ärevusele ja stressile positiivne mõju.

Vitamiin D puudus on seotud vähenenud testosterooni tootmisega

D-vitamiin parandab luteiniseeriva hormooni retseptorite funktsiooni Leydigi rakkudes, mis viib parema testosterooni sünteesini. D-vitamiini taseme taastamine (ka toidulisanditega) võib tõsta testosterooni taset, kui see vajalikuks osutub. 2011 a. avaldatud uuringus leiti, et andes D-vitamiini puudusega meestele 3332 IU D3-vitamiini päevas, tõusis testosterooni tase oluliselt. Võrreldes platseeborühmaga tõusis kogutestosteroon tase 10,7 nmol/L → 13,4 nmol/L.

Milleks on mehel Q10 vaja?

Q10 tagab energia tootmise mitokondrites ehk rakkude jõujaamades.

Hea hiljutine ülevaateartikkel Di Lorenzo, et al., 2020, Journal of Clinical Medicine toob välja: Q10 võib parandada elukvaliteeti

Q10 on hea antioksüdant

Q10 on ohutu ja võib olla hea toetamaks tranditsioonilist ravi

Q10 lisamanustamine on tõenäoliselt õigustatud statiinravi saavatel südamepuudulikkusega patsientidel. Ungaris ja Taanis on Q10 kasutuses südamepuudulikkusega patsientidel retseptiravimina.

Q10 roll võib olla seotud veresoonte sisekihi – endoteeli – funktsiooni ja elastsuse paranemisega, sest Q10 on antioksüdantne ja antiaterogeenne toime. See aitab ennetada isheemilise südamehaiguse süvenemist, infarkti ja teisi südame-veresoonkonna haigusi.

CoQ10 preparaadid parandasid veresoonte võimet laieneda ehk siis tagada rakkude parem varustamine hapnikuga.

Q10 ja sport

CoQ10 on tugev antioksüdant ning tihedalt seotud energia tootmisega rakkude mitokondrites. Seega on CoQ10 sobiv toidulisand, et parandada energiatootmist ja vähendada vanusega seotud probleemide teket. CoQ10 vähendab treeninguga seotud oksüdatiivsete kahjustuste teket. On uuringud, mis näitavad, et Bio-Quinone Q10 parandas professionaalsete murdmaasuusatajate üldist võimekust ja taastumist. Q10 ei ole dopinguainete nimekirjas.

Oomega 3 rasvhapped, sperma ja mehe suguhormoonid

Oomega 3 rasvhapped (DHA ja EPA) vähendavad üldist põletikku, mõjuvad hästi südameveresoonkonna tervisele üldiselt ning alandavad kõrgenenud vererõhku (päevadoosid alates 1,5 g, värskemates uuringutes ka 3 g).

Oomega 3 rasvhapped on seotud mehe suguhormoonide kontsentratsiooniga. Näiteks on spermi peas kõrge DHA kontsentratsioon. Uuringutes on näidatud spermide kvaliteedi paranemine ja hulga suurenemine.

Allikas

Kirjutamisel on kasutatud tervisedendaja ja toitumisterapeudi Jelizaveta-Anna Viikmanni ning tervise-ja toitumisterapeudi Triin Terasmaa loengumaterjale.