Vähipatsiendid üle Euroopa on rahalistes raskustes

Kõigis ELi riikides on märkimisväärne hulk vähipatsiente, kellel on tõsised rahalised raskused ja sellest tulenev lisastress.

Peamised järeldused:

56% vähipatsientidest kaotas osa oma sissetulekust ja 86% teatas täiendavatest raviga seotud kuludest.
16% patsientidest lükkas edasi või vältis arsti visiite, ravimite ostmist, operatsioone või muid tervishoiuteenuseid.
Eriti haavatavad on lahutatud, füüsilisest isikust ettevõtjad ja nooremad patsiendid, kellel on lapsed.
Kõigis ELi riikides teatab märkimisväärne hulk vähipatsiente tõsistest rahalistest tagajärgedest ja stressist.

Vähk ei mõjuta üksnes tervist – see avaldab sageli märkimisväärset mõju ka inimeste rahalisele ja sotsiaalsele elule. Hollandis asuva Vähiinstituudi (Netherlands Cancer Institute) eestvedamisel ja Euroopa Õiglase Hinnakujunduse Võrgustiku (European Fair Pricing Network) rahastusel läbiviidud murranguline uuring toob välja, et vähipatsiendid üle Euroopa kaotavad sissetulekut, peavad kandma lisakulusid ning väldivad rahalise stressi tõttu isegi ravi. Eriti haavatavad on noorukid ja noored täiskasvanud.

Tulemused põhinevad enam kui 2500 vähipatsiendi küsitlusel, mis viidi läbi 25 Euroopa riigis. Uuring paljastab suured erinevused nii riikide sees kui ka liikmesriikide vahel, rõhutades vajadust tugevamate, kogu ELi hõlmavate poliitikameetmete järele, et kaitsta patsiente sõltumata nende elukohast.

Uuring avaldati ajakirjas ESMO Open, ning noorukite ja noorte täiskasvanute alagrupi analüüs eraldi ajakirjas International Journal of Cancer. Tegemist on esimese omataolise uuringuga, mis võrdleb vähi rahalist ja sotsiaalmajanduslikku mõju Euroopas.

Peamised tulemused:

56% vähipatsientidest teatas sissetuleku vähenemisest pärast diagnoosi. Kõige enam teatasid sellest Küprosel (66%) ja Soomes (63%), kõige vähem Hollandis (51%) ja Hispaanias (52%).
Peaaegu kolmandikul patsientidest (28%) vähenes sissetulek 200–800 euro võrra kuus. Šveitsis, Taanis ja Küprosel kaotas osa patsiente üle 1200 euro kuus.
86% patsientidest koges täiendavaid raviga seotud kulusid, sh transpordikulud ja ravimite eest tasumine, mida ei hüvitatud. Kõige enam mõjutasid suured transpordikulud patsiente Bulgaarias, Soomes ja Hollandis. Kuludega toimetulekuks üritasid paljud suurendada sissetulekuid või vähendada muid kulutusi – eriti Bulgaarias, Küprosel, Soomes ja Belgias.
16% patsientidest teatas, et nad lükkasid rahapuuduse tõttu ravi (sealhulgas ravimite, arstivisiitide või operatsioonide) edasi või jätsid selle üldse ära. Kõige enam esines seda Bulgaarias (38%), Belgias (23%), Saksamaal (22%) ja Prantsusmaal (21%).

Rohkem kui kolmandikul patsientidest muutus ka töö- või õppeolukord – vähem inimesi töötas või õppis, rohkem inimesi läks enneaegselt pensionile, jäi töötuks või sai töövõimetuks. Sellised muutused olid kõige märgatavamad Hispaanias, Belgias ja Küprosel. Suurim enneaegse pensionile jäämise kasv oli Hollandis, Bulgaarias ja Belgias.

Oluline on märkida, et vähi liik või kasutatud ravi tüüp ei mõjutanud oluliselt patsientide rahalist olukorda, mis viitab probleemi süsteemsele iseloomule. Suurema tõenäosusega kogesid rahalisi raskusi lahutatud inimesed, füüsilisest isikust ettevõtjad, madalama sissetulekuga leibkondade liikmed ja lapsed kasvatavad vanemad.

Eriti haavatavad on lahutatud, füüsilisest isikust või väikeettevõtjad ja nooremad patsiendid, kellel on lapsed

18–39-aastaste seas oli rahaline haavatavus märkimisväärne. 577 noore alagrupist teatas peaaegu 80% rahalistest raskustest, 65% sissetuleku kaotusest ning paljud leidsid, et olemasolev tugi oli ebapiisav. Tervishoiutöötajad märkisid samuti, et olemasolevad tugimeetmed olid sageli ebaefektiivsed (22%) või vaid osaliselt tõhusad (63%).

„Vähidiagnoosi sotsiaalmajanduslik mõju osutus palju tõsisemaks, kui me ootasime – isegi riikides, kus on hästi toimivad tervishoiusüsteemid ja sotsiaaltoetused,“ ütles professor Wim van Harten Hollandi Vähiinstituudist, üks uuringu juhtidest. „Meie uuring osutab, et on vale eeldada, nagu kaitseks Euroopa sotsiaalsüsteemid kõiki patsiente vähidiagnoosi rahaliste tagajärgede eest. Eriti tugevalt on mõjutatud noorukid ja noored täiskasvanud – nendele tuleks pakkuda paremat juhendamist ja teenuseid.“

Uuring rõhutab ka seda, kuidas riiklikud tööturud, sotsiaaltoetused ja tervishoiu rahastamismudelid mõjutavad märkimisväärselt vähipatsientide kogetud sotsiaalmajanduslikku mõju. Lisaks töö- ja sotsiaalkindlustuse süsteemidele mängivad rolli ka ravikulude hüvitamise põhimõtted ja tervishoiusüsteemi üldine korraldus.

Kedagi ei tohiks vähidiagnoosi eest rahaliselt karistada

„Kedagi ei tohiks vähidiagnoosi eest rahaliselt karistada,“ ütles Toma Mikalauskaitė, Euroopa Vähi Liitude Assotsiatsiooni (ECL) poliitikajuht, esindades Euroopa Õiglase Hinnakujunduse Võrgustikku. „See murranguline uuring näitab, et suur osa vähipatsientidest Euroopas kaotab sissetulekut, seisab silmitsi lisakuludega ja väldib ravi, samal ajal kui riikidevahelised erinevused süvendavad ebavõrdsust.“

„ELi ja riiklikud otsustajad peavad tegema kõik vajaliku, et tagada vähipatsientidele sotsiaalne, tööalane ja rahaline kaitse. See hõlmab kogu ELi hõlmavaid standardeid näiteks ‘õiguse olla unustatud’ rakendamiseks finantsteenustes ning tööle naasmise toetamiseks.“

Uuring pealkirjaga „Vähi rahaline toksilisus ja sotsiaalmajanduslik mõju Euroopas“ (ingl Financial Toxicity and Socioeconomic Impact of Cancer in Europe) algatati ja rahastati Euroopa Õiglase Hinnakujunduse Võrgustiku (EFPN) ja Euroopa Vähiinstituutide Organisatsiooni (OECI) poolt.

Tulemused põhinevad enam kui 2500 vähipatsiendi küsitlusel 25 Euroopa riigist. Andmeid koguti 2021. aasta septembrist kuni 2022. aasta septembrini. Küsitlus viidi läbi internetis ja see oli kättesaadav 16 keeles.

Uuringus osalesid patsiendid järgmistest riikidest:

Hispaania, Holland, Prantsusmaa, Saksamaa, Bulgaaria, Norra, Küpros, Taani, Soome, Belgia, Šveits, Tšehhi, Kreeka, Ühendkuningriik, Leedu, Horvaatia, Rumeenia, Portugal, Rootsi ja teised.